Kuidas saada kasu PokerTrackerist ja HUD-ist?

2008 August 03, Rauno Altement

See artikkel üritab seletada Pokertrackeri, HUD-ide ja teiste sarnaste programmide põhilisi mõisteid ja seda, kuidas sellest kasu lõigata oma mängu parandamisel ja teiste mängijate vigade ära kasutamisel. Alustame Pokertrackeri üldinfo lehel oleva statistika interpreteerimisest.

VP$IP (Voluntarily put money in the pot %) näitab, kui tihti mängija paneb vabatahtlikult raha potti preflopis. Vabatahtlikuks ei loeta suurt blindi (ka seda, kui mängija lauda sisenenuna peab postitama blindi), küll aga seda, kui mängija sellelt positsioonilt callib eelnevalt tehtud raise-käiku. Tugeval fullringi mängijal on see number enamasti 10-20 vahel; shorthand lauas (6-max) on see number veidi kõrgem, kuid mitte üle 30-35. Mis on aga sellest konkreetsest numbrist tähtsamgi, on see, kas sa oled piisavalt agressiivne.

Seda, kas sa oled piisavalt agressiivne, aitab näidata PFR (PreFlop Raise %) ehk see, kui tihti sa preflop tõstad. Hea TAG mängija raiseb vähemalt 2/3 kätest, millega ta floppi siseneb. See aitab suurendada potti ja tõrjuda välja nõrkade kätega vastased. Kui sa mängid oma tugevaid käsi liiga passiivselt, tähendab, et lõppkokkuvõttes sa tõenäoliselt võidad väikese poti või kaotad suure, sest beat võib tulla ka sealt, kust sa seda oodata ei oska.

Seda, kas sa mängid piisavalt agressiivselt ka peale floppi, näitab AF (Agression factor). See number tekib jagades sinu betid ja raised callide arvuga. AF peaks olema suurem kui 2, samas ei tohiks see olla ka ulmeliselt suur, näiteks üle 10, sest siis sa annad käest mitmeid +EV calle. Kui AF on alla 1, siis see tähendab, et sa oled tõenäoliselt callingstation: ei valuebeti piisavalt, callid vastast liiga palju nõrkade tõmmete ja keskmiste paaridega ning lased vastasel oma mängu peale suruda. Heal mängijal läheb AF käe edenedes madalamaks, st. flopi AF on suurim ja riveri AF väikseim. Kui see on vastupidi, siis see tähendab, et sa ei soorita continuation betti piisavalt tihti ja slowplay'd liialt palju.

Attempt to steal blinds ehk blindide varastamine protsent peaks olema oluliselt (vähemalt poolteist korda) suurem kui PFR. "Varastamist" peaks proovima vähemalt 25-35% juhtudest, sest enamasti oled sa selles olukorras vaid kahe vastase vastu, kelle üle on sul pärast floppi positsioonieelis. Mängijate vastu, kes loobuvad varastamise peale vähemalt 90% juhtudest, tasub seda proovida sisuliselt iga käega. Samas tuleks ka enda blinde piisavalt kaitsta. Kui sa loobud SB/BB steali peale rohkem, kui 90%, siis tuleks oluliselt rohkem buttonilt raiseja vastu mängima hakata. Tihti on callimisest parem mõte vastast 3-bettida ja sundida vastane loobuma kohe või kui ta siiski kaasa tuleb, on vähemalt initsiatiiv sinu käes ja vastast kergem potist välja suruda.

Oma agressiivsust saab kontrollida ka Won $WSF (võitmise protsent kui näed floppi) statistika abil. 6-max mängijal peaks see protsent olema hilistes kolmekümnendates või veel parem kui üle 40. Fullringi mängijal võib see number paari protsendi võrra madalam olla. Kui see on juba oluliselt madalam, tähendab see seda, et lased end potist liialt kergesti välja suruda ja paned tihti maha ka parima käe.

Laua HUD-overlays tuleb kindlasti kasutada VPIP, PFR ja AF, sest need annavad mängija stiilist parima ülevaate ja enamasti on need andmed ka kõigis HUDides default valmis pandud. Nendele lisaks võivad väga kasulikuks osutuda veidi spetsiifilisemad statid nagu continuation bet flop ja selle erinevad variatsioonid. Näiteks kui vastane, kel PFR 20 ja jätkupanustab 90% juhtudest, siis võib kindel olla, et ta enamasti panustab õhuga ja tühja flopi korral aitab sul lihtne re-raise poti maha võtta. Kasulik on ka näiteks fold to continuation bet. Kui vastane on callingstation ja jätkupanusele foldib vaid 20% juhtudest näiteks, siis pole kindlasti mõtet blufi peale minna ja potentsiaalselt välja maksta dongi keskmisele paarile. Samamoodi võiks kasutada erinevaid andmeid blindide varastamise ja vargustele loobumise kohta. Kuigi blindide varastamise kasutegur rahalaudades ei ole võrreldav turniiripokkeriga, on selle võimaluse ebapiisav kasutamine pikas perspektiivis siiski suure hulga raha lauale jätmine. Need on peamised andmed, mille korrektsel kasutamisel on juba kindlasti võimalik võitvat pokkerit mängima. Erinevaid statte, mis tulevad erinevates mänguolukordades kasuks on veelgi, kuid nende konfigureerimine jääb hetkel lugeja ja tema mängustiili välja valida.

Kommentaarid

 

ment52
2008-09-10 12:56

Üldine nõuanne on, et kui pot on tühi ja sa tahad kätt mängida, siis raise. Kui raiseda ei julge, loobu.

3-bettimine oleneb väga palju vastasest. 8/2 tüübi vastu sisuliselt mitte kunagi, samas kui 25/23 vastase vastu raisen positsioonist 55+ AJo+ KQ jne. Väga tihti saab võitluseta kohe poti maha, ja kui callib, siis läheb vähemalt 2/3 floppe tal niikuinii mööda.

 

Kivisaba
2008-09-10 00:40

vpip on 14 millegiga

aga mida sa soovitad teha siis 66-99 early position siis ?
ja 22-55 middle ?
buttonilt ja co loomulikult raisen kõik paarid ja muu träni kah
ja 3 bettimiseks millised starting handid mul JJ+ AQs+ suht

 

ment52
2008-09-10 00:00

(Edit, Sõnastan ümber, sry)
Mis vpip siis on?

Kui 12-13, siis pole hullu, aga kui üle 15, siis tuleks oluliselt agressiivsem olla ikka jah.
Üldiselt ma raiseks ka kõigi pocketitega, ei meeldi openlimpimine kohe mitte, ükskõik, mis kaartidega.

Vb sa ka callid teiste raisesid liiga tihti ja ei 3-beti neid piisavalt?