Pokkerimaailma muutuvad standardid (vol.1)

2008 Mai 22, Imre Leibold

Mõned aastad tagasi avaldas Dan Harrington turniiripokkeri strateegiat käsitleva triloogia "Harrington on Holdem". Kirjutistes leidus mitmeid novaatorlikke mängutehnikaid, mida senini olid kasutanud vaid vähesed tippmängijad. Üheks selliseks oli "pitsitusvõte", mis on paremini tuntud ingliskeelse terminiga squeeze-play.

Squeeze-play

Squeeze-play on mänguvõte, kus "kangelane" pressib esmase tõstja kahe kõva kivi vahele. Näiteks panustab mängija A hilises positsioonis 300, button callib ja kangelane tõstab suurelt blindilt (piisavalt head kätt omamata, sest muidu oleks tegemist väärtust otsiva tõstega) 1800-le. Nüüd on avaja justkui kahe tule vahel, teda pitsitatakse paremalt ja vasemalt. Ilma hea kaardita on antud olukorras väga keeruline jätkata, sest lisaks suurt tugevust näitavale "kangelasele" on selja taga veel üks mängija. Button seevastu callis kõige tõenäolisemalt spekulatiivse käega, mis oli OK esmase tõste vastu, kuid ei talu nii massiivset rünnakut.

Pitsitusvõte toimib eriti hästi, kui "kangelasel" on põhjendatud arvamus, et mängija A ei avanud eliitkäega. Kas oli tegemist kehakeele märgiga või lihtsalt asjaoluga, et A on keskmisest reipam mängija. Kasuks tuleb ka, kui "kangelasel" on lauas tight imidž. Kui eeldused on täidetud, siis võtab "kangelane" panga väga tõenäoliselt võitluseta maha. Õigemini võttis, kui squeezemine oli ainult ekspertidele tuttav mänguvõte.

Kaasaegsetes mängudes ei ole enamus mängijatest pitsitusvõttest mitte ainult teadlik, vaid kasutab seda ka ise. Endine ekspertkäik pole küll päris tavamäng, kuid laialdase kasutuse tõttu on see märgatavalt ebaefektiivsem, kui mõned aastad tagasi. Raise-call-reraise situatsiooni tekkides vilksatab heade mängijate peast vähemasti läbi küsimus - kas tegemist võib olla pitsitamisega? Kui vastus on jah, siis on kangelase kasutada võte, mida võib nimetada uueks eksperttehnikaks - pitsitaja bluffimine. Ehk siis esmane avaja lööb veel ühe raise`i sisse, sest ei usu pitsitaja käe tugevust.

Enne Harringtoni teoseid oli pitsitaja bluffimist raske ette kujutada, sest enamus mängijatest polnud pitsitamisvõttestki kuulnud. Harrington tutvustas laiemale avalikkusele tundmatut käiku, luues uue standardi - eksperttehnikast sai tavamängija arsenali kuuluv relv. See omakorda lõi viljaka pinnase uute eksperttehnikate (nt. pitsitaja bluffimine) tekkeks. Kas kahe aasta pärast on "pitsitaja bluffimine" standardkäik ja eksperttehnikaks saab "pitsitaja bluffija bluffimine"? Sedasi mõeldes tekib küsimus, kui keeruliseks pokker siis õigupoolest minna võib?

Järgmine nädal vaatleks pisut teist "devalveerunud" strateegilist manöövrit - ületõstet ehk re-raise`i.

Kommentaarid

 

ment52
2008-05-24 01:01

Äralõige sobib mu arust päris hästi. Mille poolest under the gun inglise keeles paremini kõlab kui püssi all eesti keeles? Vahet ju pole. Harjumise asi ainult.

 

Tylos
2008-05-24 00:52

Pokker eesti keeles k6lab lahedalt ,jah.Kujutan lausa ette suurreportaazi m6nelt turniirilt...
"...pyssi all olev m2ngija lonkab sisse,sama teeb 2ral6ike positsioonis olev m2ngija.Suur pime teeb pitsituse,PAO voldib ja 2ral6ige liigub k6ik sisse...."

 

Kaitz20
2008-05-23 17:02

Milleks ajada asju keeruliseks, kui tead, et vastane varastab ilmselt viletsa käega, siis kas 3-bet/fold või shove kui blaindid kõrged.
Internetiturniiridel ma ei ole pitsitamist (lahe sõna) väga palju näinud, ilmselt mängud on piisavalt agressiivsed, et keegi ei calli poitsioonis, et vastast üle mängida.
Lives olukord ilsmelt teistsugune.