Turniiripokkeri strateegia: pokkerikäikude mõtestatus

2009 Jaanuar 07, Tony Dunst

Algaja mängijana sain ma sageli foorumis postitatud käele vastuseks: "Mida üritasid sa selle käiguga saavutada?" Päris tihti tegin selle vea, et ei mõelnud korralikult läbi, miks tegin teatud kindla käigu ja mis oli käigu eesmärk. Pokkerikäikude mõtestatuse põhikontseptsiooniks ongi - iga pokkerikäiku sooritades peaksid teadma, miks otsustasid just nii teha ja millist eesmärki üritad selle käiguga saavutada.

Üks tüüpiline situatsioon idee selgitamiseks: mängija raisib vastase flopipanust ning saades omakorda ületõstetud, jääb pikalt mõtlema ega oska midagi teha. Samas, sellises olukorras raisedes peaksid sa täpselt teadma, kas panus on:

A. puhas bluff

B. semi-bluff

C. väärtust otsiv raise, mis loodab ületõstetud saada

D. väärtust otsiv raise, mis foldib ületõste peale (väärtust otsiv raise reeglina loodab ületõstetetud saada, kuid on olukordi, kus variant D on optimaalne mäng).

Kui sa teed panuse, kuid ei ole sugugi kindel, kas loodad vastaselt calli või foldi, siis oled pehmelt öeldes ämbrisse astunud. Sa ei mängi mõtestatud pokkerit, kui teed kindla eesmärgita, sisutühjasid panuseid. Iga oskusmängu edukas mängimine eeldab mänguplaani olemasolu ja pokker ei ole kindlasti erand. Muidugi on täiesti normaalne teha panus ning oponendi ootamatu vastuse peale käe kulg rahulikult läbi mõelda. Kuid kuna suur osa turniiripokkerist mängitakse lühikeste stackidega, siis üldjuhul on õiged mänguotsused - eriti enne floppi - küllaltki lihtsad ja loogilised. Kui sa tõstad väikselt blindilt ja 15 BB-ga suur blind läheb all-in, ei tohiks mänguotsus kuigi keeruline olla. Üldiselt peaks sul plaan selleks stsenaariumiks (vastane läheb all-in) olema valmis juba enne, kui avatõste tegid. Olenevalt vastasest ja situatsioonist peaksid sa teadma, kas sinu panus on tehtud puhtalt blindide röövimise eesmärgiga (plaaniga foldida) või kavatsed lõpuni minna. Kui vastane läheb all-in ja sul pole õrna aimugi, kas callida või mitte, siis on sinu eelnev käik läbimõtlematu ja fundamentaalselt vale ning üldine mänguplaan auklik.

Panustamine/tõstmine informatiivsel eesmärgil on üldiselt ebaratsionaalne tehnika, sest olemuslikult peaks iga panus kuuluma ühte kahest kategooriast - bluff või väärtuspanus. Informatsiooni kogumiseks on paremaid võimalusi, kui chipside tuulde loopimine. Aga sellest räägime lähemalt "Vastase käe lugemise" peatükis.

Parim tehnika mõtestatud panuste kontseptsiooni harjutamiseks on mängida aeg-ajalt ainult ühte-kahte lauda, et jääks aega rahulikult iga mänguotsuse peale mõelda. Iga kord, kui oled vähegi analüüsimist vajavas situatsioonis, küsi endalt: "Mida ma üritan antud situatsioonis saavutada?".

Loodetavasti leidsite natuke mõtlemisainet. Järgmise korrani!

Toimetaja märkus: Tony Dunsti blogi leiate siit