Turniiripokkeri strateegia: positsioon

Üks tüüpilisi turniirimängijate vigu on positsiooni tähtsuse alahindamine. Põhjuseks võib olla, et suur osa turniirist mängitakse väikeste stackide sõjana, kus (vastupidiselt rahalauale) käe varajases staadiumis tehtud viga ei kumuleeru kokku üliraskeks otsuseks riveril. Tänu sellele on turniirimängijad küllaltki halvad post-flop mängijad ega oska positsiooniedu täies ulatuses hinnata ega kasutada. Turniiri alguse kohmetus asendub turniiri edenedes tuttava keskmise-lühikese stäkiga mänguga - tuleb vaid mõneleveline diipstäki faas konservatiivse mänguga üle elada. Turniiridel võib edukas olla ka kehv sügava stäki mängija. Aga asume asja kallale:

Positsioonita mängimine

Alla 40 BB stäkiga saab väiksel blindil (SB) callida ainult väga-väga väheste kätega. Peaaegu iga käsi peaks sellise stäkisuurusega olema ületõste või fold, kuigi on mõned eriolukorrad, kus võib kaaluda callimist. Näide: kui korralik agressiivne mängija avab hijack/cutoff positsioonilt ja sinu stack on 30-34 BB-d, siis on OK callida kätega KQs, KJs, QJs, AJo. Tuleb siiski tõdeda, et kasutan calli ka pealtnäha mõistlikus olukorras väga harva, eriti kui suurel blindil istub "pitsitusvõtet" (squeeze-play) sageli kasutav mängija. Samuti on callimine mõeldav, kui hea mängija tõstab varajaselt/keskmiselt positsioonilt ja sul on SB-l AQ, 99 vms. Loomulikult võib aeg-ajalt callida ässapaariga, eriti mängijate vastu, kes ei hinda sinu SB-lt callimiskäte vahemikku sedavõrd kitsaks.

Kõige rohkem vigu teevad mängijad siiski suurel blindil olles, kuna floppi saab vaadata "allahindlusega" ning reeglina sulgeb suur blind pre-flopis panustamisvooru (ületõste hirm puudub).

Hilisest positsioonist tõstnud mängijat võib suurel blindil callida umbes selliste kätega: KT/KJ/KQ, QT/QJ, JT, AJ/AT, T9s, võib-olla veel mõned suuremad As-d. Seevastu varajasest positsioonist tõstja vastu tuleks callitavate käte ulatust märgatavalt kitsendada - AQ, AJs, KQ, QJs, natuke olenevalt sellest, kes tõstis ja kui sügavad on stäkid. Mõne mängija vastu võib olla natuke lõdvemate kriteeriumitega, teise vastu omakorda veelgi konservatiivsem.

Positsioonis mängimine

Seevastu positsioonis olles võib mängida märgatavalt rohkem käsi, kui enamus inimestest arvab. Eriti kehtib see antedega mängu kohta - kui minuni folditakse (ning pole otsest põhjust arvata, et blindid re-raisema peaksid), siis avan ma buttonilt väga laia vahemikuga. 30BB stackiga raisen kaartidega 22+/A2o+/43s+/65o+/kaks 8-st suuremat kaarti/T7s+. Cutoffilt raisen suhteliselt sama ulatusega, võib-olla jätan välja mõned väiksemad eri mastist kaardid, T7s, kehvemad ässad.

Raisedes sagedasti röövipositsioonilt tuleb arvestada, et blindidel istuvad mängijad üritavad tõenäoliselt mingi aeg vastu hakata. Üldiselt halvad mängijad kohanduvad sellega, et hakkavad rohkem callima, sest nagu mu tüdruksõber ütleb - "kolmpanustamine on hirmus". Tasub jälgida, milline mängija on võimeline kasutama vastulöögina üleröövi, milline hakkab sagedamini callima ja milline jätkab blindide loovutamist ehk siis ei kohandu üldse. Kui vastane kardab re-raiseda enne floppi, siis võid vabalt jätkata röövimist laia käteulatusega, sest positsioon annab sulle suure edu ka flopijärgses mängus.

Mängides hilises positsioonis agressiivselt tuleb pärast floppi teha reeglina jätkupanus, kuid teatud tekstuuriga flopid tabavad vastase callimiskäsi sedavõrd hästi, et checkimine on parem variant. Üldjoonena võib öelda, et tüüpoponent callib kaartidega, mis jäävad vahemikku 9-A. Näiteks tõstad cutoffilt 55-ga ja flop tuleb Q-T-8. Selline flop sobib väga suurele osale vastase callimiskätest ning jätkupanusele järgneb väga tõenäoliselt call või raise ning checkimine on bettimisest parem valik. Kõige tõenäolisemad flopid jätkupanuse ebaõnnestumiseks on QJx, QTx, 89T, 89J, KJ9, T9x jms.

Loodetavasti leidsite artiklist mõne uue mõtte. Edu laudades!

Toimetaja märkus: Tony Dunsti blogi leiate siit