Pokkeripsühhiaater – Mis on pokkeripsühholoogia? I osa

Selle looga alustan artiklitesarja „Psühholoogia ja pokker". Käesolevas artiklis uurime kahte põhiküsimust: Mis on psühholoogia? Mis on pokkeripsühholoogia? Tulevased artiklid küsivad ja vastavad vastupidisele küsimusele: Mis ei ole pokkeripsühholoogia ja siis tegeleme ka „ära sa mind ainult kibuvitsapõõsasse viska" tüüpi vastandtegevust esilekutsuva käitumise psühholoogiaga ning selle kasutamisega pokkerilauas.

Niisiis alustame lihtsa küsimusega: Mis on psühholoogia? Igapäevakasutuses üldistatakse liigagi tihti sõnu ja nende tähendusi. Psühholoogia on üks selliseid termineid. Olgem väga spetsiifilised selles, mis on psühholoogia ja mis mitte. Hea definitsiooni saamiseks mille iganes kohta, pöördun ma alati interneti suursaavutuse - Wikipedia poole.

„Psühholoogia on akadeemiline ja rakenduslik valdkond, mis uurib inimmõistust, aju ja käitumist."

Võtmesõna on siin käitumine. Psühholoogias ja iseäranis pokkeripsühholoogias püüame me maskeerida, peita või anda valeinformatsiooni enda käitumise kohta, samal ajal katsudes täpselt tõlgendada oponentide käitumist. Mil iganes sa näed psühholoogilises kontekstis kasutatavat sõnu „mõistus" või „aju", pea meeles, et ka „keha" on neisse üldterminitesse hõlmatud. Psühholoogilised reaktsioonid on mõistuse, aju, keha ja kui soovid siis ka südame ja hinge reageeringud. Psühholoogia uurimisvaldkonnaks on kogu isiksuse keeruline kompleks ja pokkeripsühholoogiat uurides peame me püüdma lugeda kõiki nimetatud faktoreid.

Veel lugemist Wikipediast:

„Psühholoogia viitab ka teadmiste rakendamisele erinevates inimtegevuse sfäärides, kaasa arvatud indiviidide igapäevaeluprobleemide puhul ning vaimuhaiguste ravis."

Siin on koht, kus pokkerisühholoogia põrkub vastu patoloogilise moodsa kultuuri seina. Kui sa arvad, et sul on hasartmängusõltuvus, siis abitelefoni numbri leiad iga kasiino seinalt. Me ei räägi siin vaimuhaigusest või teistest sarnastest probleemidest, kui probleem ei juhtu olema see, kuidas panna lauas istuvat calling stationit kaarte maha viskama siis, kui sa oled teinud oma poistepaariga avapanuse. Me räägime igapäevaeluprobleemidest ainult niipalju, kui see puudutab võitva pokkeri mängimise psühholoogiat. Pokker ei ole haigus, hoolimata sellest, mida mõned kongressipoliitikud soovivad sind arvavat ning täiskasvanul on igasugune õigus mängida pokkerit või teha hobuste võiduajamisel panus, kui ta seda soovib.

Wikipedia ütleb lõpetuseks:

„Psühholoogia erineb antropoloogiast, majandusteadusest, politoloogiast ja sotsioloogiast püüdega selgitada vaimseid protsesse ja indiviidide käitumist."

Kui me ainult suudaksime vaadata oma oponentide mõistusesse ja südamesse, teaksime me, kuidas nad kavatsevad iga käe puhul käituda. Kuna seda me ei suuda, siis kuidas me suudame teha teisena head asja ning hinnata ligilähedaselt nende käitumist, et seda ette ennustada? Vastus ei peitu mitte iga oponendi tundmises, vaid pigem arusaamises, et igas situatsioonis on meile antud piiratud kogus emotsioone, mõtteid, tundeid ja reaktsioone. Kui me mõtleme pokkeri peale, siis võimalikke tegevusi on viis – check, fold, call, bet, . 1 Pokkeripsühholoogia kavatsus on saada informatsiooni oponendi vaimsest protsessist nende lihtsate tegevuste jälgimise kaudu. Teine eesmärk on piirata selle informatsiooni hulka, mida sa annad neid tegevusi tehes välja ning moonutada väljaantavat informatsiooni enda kasuks.

Siin on selle nädala ülesanne. Kui sa vaatad pokkerit telekast, siis püüa iga käe puhul mängijate kohta infot saada, mitte selle põhjal, mida kommentaatorid ütlevad, vaid kuidas mängijad käituvad ja mida nad ütlevad. Kindlasti on see raske, sest sa näed kõiki karte, kuid proovi siiski. Minu esimene tähelepanek: Pane tähele, kui paljud mängijad teevad peale pikka mõtlemist halva calli riveril.

Järgmisel nädalal läheme selle teemaga edasi ja uurime ka, mis ei ole pokkeripsühholoogia.

Toim: Ajas pea suitsema? Värskenduseks sobib sukelduda paradiisisaare sinisesse vette, seal palju värvilisi kalu. Lae alla Paradise Poker ja osale $4000 freerollil!