Pokkeripsühhiaater: Sõbralik kodune pokkerimäng

On reede õhtu, soolapulgad on kausis, õlled külmikus. Sul on kaks pakki uusi kaarte, Dave on lubanud tuua kohvri mängužetoonidega ning kõik abikaasad ja tüdruksõbrad on kuskil ära. Nagu tuhandetes teisteski keldrites ning garaažides üle maa, on aeg kenaks sõbralikuks koduseks pokkerimänguks.

Sõbralik pokkerimäng?

Mul on sulle mõned sõbralikud nõuanded, mis põhinevad veenvatel

psühholoogilistel uurimustel. Kui sa võtad pokkerit tõsiselt, siis lõpeta need kodused pokkeriõhtud ära. Miks?

Sest need sõbralikud kodused pokkerimängud võivad sulle palju raha maksma minna.

Ma näitan, kuidas. Vaata, kas tuleb tuttav ette. Te alustate mängu pärast seda, kui olete rääkinud lastest, tööst ja spordist. Õlled võetakse välja ja mäng läheb lahti. Blindid on $0.50/$1, võibolla ka $1/$2 ja kuigi plaanis oli mängida kogu õhtu Seven Card Studi, jagab John rahva tungival soovil peagi ka teisi mänge: Black Mariah, Follow the Queen, Spit-in-the-Ocean, Six Card Push-Pull with a Shuck at the End for a Buck.

Kui sa jääd tukkuma ja callid käsi käe järel suvaliselt, oled keskööks kaotanud juba sadu dollareid. See on sõbralik kodune pokkerimäng, mida oled aastaid mänginud sõpradega, kellega käisid koos keskkoolis, golfiväljakul või kõrtsis. Tegelikult on selline mäng lõbus ja meelelahutuslik, hea viis, kuidas veidi auru välja lasta, nautida õhtut eemal tööst ja pereelust. See on lõbus, see on ohutu. Kui sa just ei ole tõsine pokkerimängija.

Probleem on selles, et sa oled treeninud end tegema tõenäosustele vastavaid, korrektseid panuseid rahalauas või turniiril, kuid nüüd mängid sa lõbu pärast, sa teed meeleheitlikke calle viimase dollari pärast, sa mängid „sõbralikult". Ma ütlen sulle: need lohakad sõbralikud callid nihverdavad end ka pärismängu sisse ja see läheb sulle raha maksma.

See on vana spordipsühholoogia aksioom musklimälust. Lihtsalt seletatuna tähendab see, et sa ei treeni vastu oma parimale sooritusele.

Golfimängija Fuzzy Zoeller rääkis loo, kuidas ta mängis heategevuslikul üritusel koos kolme teise professionaaliga ja kuulsuste meelelahutusliku faktorina kasutasid profid puttamisel driver`it. Üks proffidest, kelle nime sa enam ei mäleta, kaotas 18 auguga green`i mängu tunnetuse täielikult ning temast ei kuuldud enam kunagi.

Kas eeltoodu võib kehtida ka pokkeris? Küsime professionaalidelt.

Hiljuti olin ma ühel heategevuslikul pokkeriüritusel, kus osalesid mõned turniiripokkeri suurkujud. Kohalviibijate seas olid nii mõnedki WSOP võitjad, märkimisväärne osa Full Tilt`i ning Ultimate Bet`i esindajaid ning ka Doyle`s Room professionaalid. Enamik proffe kas mängis oma käsi pimedalt, vaatas vaid ühte kaarti või tegeles autogrammide andmisega ning ei mänginud üldse. Jah, neil oli lõbus ja jah, iga proff, kes võitis, annetas sealt osa heategevuseks. Niisiis veetsid nad hästi aega ja tegid head?

Ma küsisin neilt mängu kohta kommentaare. Loomulikult vastasid nad kõik, et mäng toimus heategevuslikel eesmärkidel, kuni üks mu sõber viis mind kõrvale ja ütles:

„Heategevuslik eesmärk ei ole ainus põhjus, miks me tõsiselt ei mängi. Me oleme nagu kõik teised – me mängime selleks, et võita. Ning kui me küll mängime, kuid mitte selleks, et võita; mitte selleks, et ürituse teisi külalisi nurka ajada; kui me ei „loe" teisi mängijaid ja ei tee neid asju, mida tõelises mängus teeme, siis võib juhtuda, et me kaotame oma eelise."

Kui ma uurisin teistel proffidelt, kas lood on nii, siis nad kõik nõustusid.

Sa ei saa paluda professionaalsel mängijal mängida halvemini, teha vähem, võtta vabalt. Ei pokkeris, mudellennukite lennutamisel ega rallis. Kui oled kõrgetasemeliseks võistlemiseks hästi tuunitud, siis sa ei hakka võidusõidul madalamatel tuuridel sõitma.

"Miks me mängime Hiina pokkerit kõikide ürituste kõrval? See on hasartmäng, sa saad teha panuseid, kuid sul on võimalus jätta kõrvale oponentide lugemine ja kogu muu strateegia."

Viimased sõnad ütleb kahekordne WSOP võitja:

„Ära kunagi tee lõbu pärast seda, mida teed elatise teenimiseks, see

nüristab tera."

Loobu soolapulkadest!