Kuidas areneda täielikust algajast tõsiseks kaardihaiks? Vol.2

Kuidas areneda täielikust algajast tõsiseks kaardihaiks? Vol.2 0001

Tere taas!

Eelmises peatükis alustasin õpetust, kirjeldades mängijate asetust pokkerilauas. Tänases osas jätkan samal teemal; lisaks räägin ka pokkerimängu reeglitest, käikudest ja kombinatsioonidest. Katsun teha kõik asjad maksimaalselt lihtsaks – et vajadusel suudaks ka naaberkorteri vanaproua sellest aru saada.

Siiski vabandan ette, et pean jutu avaldama taas vaid tekstina. Teeme kõik selle nimel, et saaks tulevikus lisada ka visuaalseid abimaterjale ning mängukaartide pilte. Et neid aga hetkel pole, siis märgin ära viisi, kuidas pokkeris mängukaarte tähistatakse. See on väga oluline - täpselt nagu näiteks maleruutude tähistamine.

Mastid tähistatakse (alati väikeste tähtedega):

s (spades) – poti mastist kaardid; h (hearts) – ärtu mastist kaardid; d (diamonds) – ruutu mastist kaardid; c (clubs) – risti mastist kaardid

Kaardid tähistatakse (alati suurte tähtedega):

A (ace) – äss; K (king) – kuningas; Q (queen) – emand; J (jack) – soldat e. poiss; T (ten) – kümme; 9, 8, 7, 6, 5, 4, 3 ja 2 – tähistakse numbritega vastavalt väärtusele. Nii on näiteks risti äss Ac, ruutu emand Qd ja ärtu neli 4h.

Eelmises osa rääkisin „kohustusi" omavatest istekohtadest lauas. Peale buttoni ja sundpanuste (small blind ja big blind) on lauas täpselt märgistatud veel kaks kohta (mis küll kohutusi ei oma):

a) Under the gun – istekoht pärast big blind`i, kes alustab esimeses panustamisvoorus panustamist esimesena.

b) Cutoff – diilerile vahetult eelnev istekoht.

Nüüd saame ära tähistada kõikide mängijate istekohad lauas. Järjekord diileri (e. button) asukohast alustades on:

1)Button (edaspidi B);

2)Small Blind (edaspidi SB);

3)Big Blind (edaspidi BB);

4)Under the Gun (edaspidi UTG);

5)UTG-le järgnev mängija üldtähistusega UTG+1 (edaspidi 1);

6)UTG+1le järgnev mängija üldtähistusega UTG+2 (edaspidi 2);

7)UTG+2le järgnev mängija üldtähistusega UTG+3 (edaspidi 3);

8)UTG+3le järgnev mängija üldtähistusega UTG+4 (edaspidi 4);

9)UTG+4le järgnev mängija üldtähistusega UTG+5 (edaspidi 5);

10) Cutoff (edaspidi CO).

Et midagi ei jääks arusaamatuks, siis soe soovitus: võta tükk paberit, lõika või rebi see kümneks tükiks ja märgi neile eelpool nimetatud kümme istekoha tähist. Asetades paberitükid mängijaid tähistavate raamatute peale, on meil juba oluliselt parem ülevaade kujutletavale pokkerilauale. Nüüd võime asuda juba mängu enda juurde.

Kuidas mängitakse (Texas Holdem) ?

Pokkerimäng algab hetkest, mil pokkerilaua taha kogunenud seltskond alustab esmakordset kaartide jagamist ning kestab momendini, mil kõik mängijad on lauast lahkunud ja mäng lõpetatud. Tegemist on aga rohkem ajalise määratlusega, kuna „mäng" on pigem suhteline mõiste. Pokkerimänguks võib tinglikult nimetada:

1) Pokkeriturniiri, mis kestab kuni võitja selgumiseni.

2) Mängimist rahalauas (cash-game), mis kestab kas etteantud aja piires või niikaua, kui leidub vähemalt kaks mängijat, kel on olemas mängimiseks vajalikud vahendid (raha).

Mõlemal juhul mängitakse määramata hulk jaotusi. Jaotus algab hetkest, kui diiler võtab kätte kaardipaki ja lõppeb siis, kui jaotuse võidufond ehk kogu jaotuse vältel tehtud panuste hulk (edaspidi käsitlen kogu seda tervikut ingliskeelse terminga pot) on jagatud. Jaotustel on kaks olulist seost:

Kõik pokkerijaotused on mänguliselt üksteisest sõltumatud.

Pokkeriturniiri puhul on erinevate jaotuste potid otseselt rahast sõltumatud (mängitakse ju ainult turniiri võidufondi peale), cash-game puhul on aga iga jaotuse pot otseselt rahast sõltuv. Kui viimasel juhul on jaotuse pot näiteks 100 ühikut (tikku, krooni, dollarit vms.), saab jaotuse võitja selle endale. Turniiri puhul saab jaotuse võitja endale aga 100 zhetooni, millel otsene rahaline väärtus puudub (see ei tähenda muidugi, et need poleks olulised). Pärast poti jagamist algab alati uus jaotus.

Peale iga jaotust mängijate istekohad pokkerilauas muutuvad.

Hiljem taipad kiiresti, et mängupositsioonide poolest pole kõik mängijad sugugi võrdses seisus. See ei tähenda, et pärast iga jaotust peaks nad kohti vahetama ja ümber istuma - mängijad ise jäävad füüsiliselt paigale, kuid muutuvad nende positsiooni tähised, mis liiguvad kõik päripäeva ühe koha võrra edasi. Mäletad, et võtsime kasutusele pastapliiatsi diileri asukoha tähistamiseks. Seesama pastapliiats (pokkerilauas tuntud kui dealer-button) liigub nüüd päripäeva järgmise mängija ette (selleni, kes eelmises mängus oli SB). Niisamuti liiguvad edasi ka kõik muud kohad (meie näitel tuleks pärast iga jaotuse lõppu kõik raamatute peal olevad pabersedelid tõsta päripäeva ühe koha võrra edasi). Nii saab eelmises jaotuses BB kohal olnust uues jaotuses SB, SB kohal olnust B, B kohal olnust CO jne.) Pea veelkord meeles: päripäeva liiguvad istekohad, mitte mängijad. Istekohtade liikumisega päripäeva liiguvad mängijad tinglikult vastupäeva!

Ühe jaotuse võib jagada kümneks toiminguks. Standartne mängu käik on järgmine:

1) Diileri istekohal asetsev mängija segab kaardipaki, pakub eelnevale tõsta (mängija istekohal CO) ning elimineerib seejärel mängust kaardipaki pealmise kaardi. Diiler kontrollib, et SB ja BB on teinud kohustuslikud panused.

2) Igale mängijale jagatakse päripäeva kaks personaalset kaarti (loomulikult eraldi), pildipool allapoole. Iga mängija tohib näha vaid iseenda kaarte!

3) Toimub esimene panustamisoor (nn. pre-flop panustamine). Kuna esimesed panused on SB ja BB näol tehtud, siis on esimese käigu õigus mängijal istekohal UTG. Panustamine jätkub päripäeva – UTG-le järgneb 1, siis 2 jne. ning lõpeb siis, kui kõikidel mängu jätkata soovijad on panused võrdsed (passiivse mängu korral, kus keegi panust ei tõsta, lõpetab selle vooru BB; mõnel juhul võib esimene panustamisvoor aga lausa mitu ringi väldata). Mängijad, kes panustamisvoorus oma kaartidest loobusid, enam jaotuses ei osale!

4) Diileri istekohal asetsev mängija võtab kaardipaki, elimineerib pealmise kaardi ja jagab lauale (pildipool ülespoole) kõigile selgesti nähtavalt kolm kaarti (flop).

5) Toimub teine panustamisvoor (nn. post-flop panustamine). Esimene panustaja on B istekohale päripäeva lähim mängija (standardolukorras SB, kuid kui näiteks SB on jaotusest eelnevalt loobunud, siis on esimese käigu õigus BB-l jne.) Kaartidest loobuja ei osale edasises jaotuses!

6) Diileri istekohal astesev mängija võtab kaardipaki, elimineerib pealmise kaardi ja jagab lauale (pildipool ülespoole) neljanda kaardi (turn).

7) Toimub kolmas panustamisvoor analoogselt teise panustamisvoruga. Kaartidest loobuja ei osale edasises jaotuses!

8) Diileri istekohal asetsev mängija võtab kaardipaki, elimineerib peamise kaardi ja jagab lauale (pildipool ülespoole) viienda kaardi (river).

9) Toimub neljas panustamisvoor analoogselt teise ja kolmanda panustamisvooruga. Kaartidest loobuja ei osale poti jagamises!

10) Avatakse kaardid, jaotuse võidab kõrgeima pokkerikäe omanik (juhul, kui on mitu võrdset tugevaimat kätt, pot jagatakse).

Praktikas ei mängita aga enamasti neid kümmet etappi läbi. Tähelepanu! Toimingud 1-3 toimuvad kindlasti igas jaotuses, kuid ülejäänud leiavad aset vaid siis, kui jaotuses osalemist jätkab vähemalt kaks mängijat. Näiteks lõpeb jaotus toiminguga 3 juhul, kui esimese panustamisvooruga ei ühine keegi mängijatest ning jaotuse võidab seega BB).

Kes jaotuse võidab?

Võtja selgitamise kord selgub sellest, kas mängitakse läbi eelnimetatud 10 etappi (lõpuni mängitud jaotus) või mitte.

1) Juhul, kui jaotust ei mängita lõpuni, võidab selle viimane mängu jäänu (ainult üks!), kes oma käikudega on sundinud vastased edasisest jaotusest loobuma. Seejuures pole oluline, mis kaartidega ta mängis (puudub ka vastasmängijatele kaartide näitamise kohustus). Nii võidetakse tihti teistest kehvemate kaartidega (bluffides).

2) Juhul, kui jaotus mängitakse lõpuni, võidab mängija, kes moodustab oma kahest personaalsest kaardist (hole cards) ja viiest lauale avatavast kaardist (board cards) teistest mängijatest parema viiest kaardist koosneva pokkerikäe. Texas Holdem mängus võib eelnimetatud seitset kaarti parima viie kaardi kombinatsiooni moodustamiseks kasutada oma suva järgi – seega võib pokkerikäsi koosneda kahest personaalsest ja kolmest lauakaardist; ühest personaalsest ja neljast lauakaardist või viiest lauakaardist. Kuna viiest lauakaardist moodustuvaid pokkerikäsi esineb äärmiselt harva, sõltub käe tugevus reeglina just mängija personaalsetest kaartidest.

Milline kombinatsioon on kõige tugevam?

Enimlevinud pokkerimängudes on kümme erinevat kombinatsiooni. Alustades tugevaimast, on need järgmised:

1. Royal Flush e. kuninglik mastirida - viis suurimat kaarti ühest mastist: näiteks Ah, Kh, Qh, Jh, Th. Võimalus selle kombinatsiooni saamiseks on umbes 1:30000 vastu; seega esineb teda üliharva. Royal Flush võib korraga olla ainult ühel mängijal (kuna lauda jagatakse kuni viis kaarti, millest minimaalselt kolme on vaja kasutada). Kui royal flush koosneb ainult lauas avatud kaartidest, siis jagatakse pot kõikide jaotuse lõpuni mänginute vahel.

2. Straight flush e. mastirida - viis järjestikust kaarti ühest mastist (mis ei ole suurimad): näiteks Qh, Jh, Th, 9h, 8h. Teoreetliselt võib see esineda korraga ka kahel mängijal ning poti võidab sel juhul mängija, kellel on suurim kombinatsioonisisene kaart. Näiteks - lauas on 6h, 5h, 4h, 3h ja As. Esimesel mängijal on käes 7h ja 4c, teisel aga 2h ja Ad. Võidab esimene mängija (kuna 7 on tugevam kui 2). Kui tugevaim võimalik mastirida koosneb ainult lauas avatud kaartidest, jagatakse pot kõikide jaotuse lõpuni mänginute vahel.

3. Four of a kind e. nelik või pokker - neli võrdse tugevusega kaarti + 1 suvaline kaart: näiteks neli emandat + A. Selle kombinatsiooni saamise tõenäosus on alla 0,2% ning erinevat nelikut võib esineda maksimaalselt kahel mängijal korraga (tingimusel, et lauas avatakse kas maja või kaks paari). Sel juhul võidab mängija, kelle kombinatsiooni väärtus on kõrgem. Oletame, et lauas on 9, 9, 6, 6 ja A. Esimesel mängijal on käes 9 ja 9; teisel mängijal 6 ja 6. Võidab esimene mängija (kuna 9 on tugevam kui 6). Kui nelik koosneb ainult lauas avatud kaartidest, võidab mängija, kellel on tugevaim kombinatsiooniväline kaart (edaspidi kicker). Kui ühegi mängija tugevaim personaalne kaart ei ületa tugevuselt lauas avatud viiendat kaart, siis jagatakse pot kõikide jaotuse lõpuni mänginute vahel.

4. Full House e. maja - (kolm ühe tugevusega + kaks ühe tugevusega kaarti: näiteks kolm ässa + kaks kuningat. Hea jagunemise korral võib maja esineda kõikidel lauas istuvatel mängijatel (näiteks avatakse lauas 9, 9, 9, 3 ja 2 ning kombinatsiooni maja moodustamiseks peab mängijal olema käes ükskõik, milline paar või kas 2 või 3). Kui ühe mängu jooksul esineb mitu maja, siis võidab mängija, kelle on suurem kolmik ja kui ka need on võrdsed, siis mängija, kellel on suurem paar. Kui kombinatsioon maja avatakse lauas ja ühelgi mängijal pole käes lauas avatud paarist kõrgemat paari, siis jagatakse pot kõikide jaotuse lõpuni mänginute vahel.

5. Flush e. mast – viis ühest mastist kaarti suvalises järjestuses: näiteks Ad, Kd, Td, 4d ja 3d. Masti võimalus tekib juhul, kui lauas on vähemalt kolm ühest mastist kaarti ning seega võib see kombinatsioon küllaltki sageli esineda. Kui mitmel mängijal on mast, siis võidab see mängija, kel on suurima väärtusega mastikaart. (kui ka see on võrdne, siis suuruselt teine jne.) Näiteks - lauas on Ad, Kd, Td, 4d ja 3c. Kui esimesel mängijal on käes Jd ja Jc ning teisel mängijal 9d ja 8d, siis võidab esimene mängija. Kui kombinatsioon avatakse lauas ja ühelgi mängijal pole käes samast mastist kaarti, mis on suurem lauda avatava masti väikseimast kaardist, siis jagatakse pot kõikide jaotuse lõpuni mänginute vahel.

6. Straight e. rida – viis järjestikust kaarti (mastid pole olulised): näiteks 7, 6, 5, 4, 3 ja 2. Selle kombinatsiooni võimalus võib teoorias tekkida küll enam kui pooltel juhtudel, kuid praktikas ei esine teda just väga sageli. Kui rida on korraga mitmel mängijal, siis võidab mängija, kel on tugevaim kombinatsioonisisene kaart. Näiteks on lauas 6, 5, 4, 3 ja K. Kui esimesel mängijal on käes 8 ja 7 ning teisel mängijal 7 ja 2, siis võidab esimene (rida 8, 7, 6, 5, 4 on tugevam kui 7, 6, 5, 4, 3). Kui tugevaim võimalik rida koosneb ainult lauas avatud kaartidest, siis jagatakse pot kõikide jaotuse lõpuni mänginute vahel.

7. Three of a kind e. kolmik - kolm võrdse tugevusega kaarti + kaks suvalist kaarti: näiteks 3 soldatit + 3 ja 6). Kui kombinatsioon esineb korraga mitmel mängijal, siis võidab mängija, kelle kombinatsiooni väärtus on kõrgem. Oletame, et lauas on A, 9, 8, 4 ja 2. Kui esimesel mängijal on käes 9 ja 9 ning teisel mängijal 4 ja 4, siis võidab esimene mängija (kuna 9 on tugevam kui 4). Kui kolmik koosneb ainult lauas avatud kaartidest, võidab mängija, kellel on tugevaim kicker ning kui need on võrdsed, siis tugevuselt teine kombinatsiooniväline kaart. Kui ükski mängija personaalsetest kaartidest ei ületa tugevuselt kumbagi lauas avatud kombinatsioonivälist kaarti, siis jagatakse pot kõikide jaotuse lõpuni mänginute vahel.

8. Two Pairs e. kaks paari - kaks võrdse tugevusega kaarti + kaks teise väärtuse ja võrdse tugevusega kaart + üks suvaline kaarti: näiteks kaks kuningat, kaks emandat ja äss. Kui kombinatsioon esineb mitmel mängijal, siis võidab see, kellel on tugevaima väärtusega paar. Näiteks on esimesel mängijal käes A ja A ning teisel mängijal 9 ja 9. Kui lauas avatakse 7, 7, 6, 5, 4; siis võidab esimene mängija (ässad tugevamad kui üheksad). Kui lauas avatakse kombinatsioon kaks paari, siis võidab mängija, kellel on käes lauas ükskõik kumbast lauast avatud paarist suurem paar ja kui neid pole, siis mängijal, kellel on käes kõrgeim kicker. Muudel juhtudel jagatakse pot kõikide jaotuse lõpuni mänginute vahel.

9. (One) Pair e. (üks) paar - kaks võrdse tugevusega kaarti + kolm suvalist kaarti : näiteks kaks kuningat + A, 3 ja 6). Üks paar on kõige sagedamini esinev kombinatsioon. Kui jaotuses pole ühelgi mängijatest tugevamat kombinatsiooni, võidab mängija, kelle paari väärtus on kõrgeim. Oletame, et lauas on A, 9, 8, 4 ja 2. Kui esimesel mängijal on käes A ja K, ning teisel mängijal Q ja Q, siis võidab esimene mängija (ässade paar tugevam kui emandate paar). Kui mitmel mängijal on võrdse tugevusega paar, siis võidab mängija, kellel on tugevaim kicker; kui ka need on võrdsed, siis tugevuselt teine kombinatsiooniväline kaart jne. Vähestel juhtudel, kui ükski mängija personaalsetest kaartidest ei ületa tugevuselt ühtegi lauas avatud kaarti, jagatakse pot kõikide jaotuse lõpuni mänginute vahel.

10. High Card e. kõrgeim kaart – ei moodustu ühtegi eelnimetatud kombinatsioonidest ning mängu võidab mängija, kellel on suurim kaart. Kui need on võrdsed, siis suuruselt teine jne. Kui lauas olevad kaardid on suuremad kui ükski mängijate käes olev kaart, siis jagatakse pot kõikide jaotuse lõpuni mänginute vahel. Näiteks on lauas A, K, Q, 9 ja 8 ning esimesel mängijal käes 7 ja 6 ning teisel mängijal 2 ja 3. Kuna kumbagi mängija ükski kaartidest ei kuulu parima viie kaardi hulka, siis pot jagatakse.

Millised käigud on võimalikud?

Panustamisvoorus tuleb mängijal teha raske otsus: kas ja kuidas oma kaartidega edasi mängida? Sõltumata mänguetapist on alati võimalikud kolm käiku: fold, call, raise ning jaotuse etapist ja mängu käigust sõltuvalt ka check, bet ja re-raise. Mida nad tähendavad?

1) Fold – jaotuses osalemisest loobumine. Personaalsed kaardid asetatakse lauale. Kui jaotuses on veel aktiivseid mängijaid, siis ei tohi neid kindlasti teistele näidata; muudel juhtudel on see lubatud, kuid üldiselt pole soovitav.

2) Call – suurima võimaliku panuse maksmine. Kui lauas on väljas vaid blindid, siis selle käigu tegemiseks tuleb mängu panna mänguzhetoone või raha (tähistan edaspidi terminiga chip) täpselt BB vääringus.

3) Raise - panuse tõstmine. Kui laual on väljas vaid blindid, siis selle käigu tegemiseks tuleb lauale asetada vähemalt 2 x BB vääringus chippe (juhul, kui neid nii palju on). Raise-käik pole võimalik siis, kui mängijal on chippe vähem kui ükskõik, millisel varem panustanul.

Ülejäänud käigud on:

4) Check - tühi käik, kus mängija midagi ei panusta, kuid pole ka sunnitud jaotusest loobuma. Saab eksisteerida vaid siis, kui eelnevalt pole panuseid tehtud. Meie analoogis puudub kõikidel lauas istuvatel mängijatel (peale BB) võimalus selleks käiguks, kuna eelnevalt on kohustuslikud pimedad panused tehtud (SB ja BB). Ka BB-l on see võimalus vaid siis, kui ükski mängija ei soorita käiku "raise".

5) Bet – esimene panustamine. Jaotuse esimeses panustamisvoorus loetakse nendeks sundpanuseid (Texas Holdem mängus SB ja BB).

6) Re-raise – eelnevalt tõstetud panuse (vähemalt) teistkordne ületõstmine. Saab eksisteerida siis, kui eelnevalt on sooritatud raise-käik.

Ma eeldan, et nüüd peaks Sul kõik üldised reeglid selged olema. Loodetavasti polnud infot ühe korra kohta liiga palju. Järgmistes osades alustame juba tüüpmängude läbimängimist ning esimeseks neist on Texas Holdem limit. Edu pokkerimängu õppimisel!

VEEL LUGUSID

Mida Sa arvad?