Kuidas areneda täielikust algajast tõsiseks kaardihaiks? Vol.4

Kuidas areneda täielikust algajast tõsiseks kaardihaiks? Vol.4 0001

Tere pokkerimängija. Ma loodan, et jutt limit-panustamisest ei olnud väga raske, sest seda mõistes hakkad Sa pokkerimängust juba vaikselt aru saama. Ülejäänud enimlevinud panustamisvormid on pot-limit (PL) ja no-limit (NL), millest viimane on kahtlemata populaarseim. Tänases osas seletan lahti mängulaua limiitide määramise põhimõtted PL ja NL laudades, pokkeritermini all-in tähenduse, poti jagamise põhimõtted ning esitan ka ühe näidisjaotuse. Ma hoiatan – see osa on kindlasti keerulisem kui kõik eelmised ning algajalt eeldab see äärmiselt süvendatud lugemist.

1. Limiitide määramine PL ja NL laudades.

Kui limit-lauas on määratud vaid miinimumsumma lauda istumiseks ja ülempiir puudub (näiteks Bill Gates võib soovi korral ka kõik oma miljardid ühte pokkerilauda kaasa võtta), siis PL ja NL laudades määratakse eraldi nii minimaalne kui maksimaalne chippide kogus mängu sisenemiseks. Tavaliselt on miimumpiiriks 20 x BB ja maksimaalseks 100 x BB.

Näide: Mängitakse Texas Holdem NL, kus SB on 1 ühik ja BB 2 ühikut. Miinimumsumma mängulauda sisenemiseks (edaspidi buyin) on seega 2 x 20 ehk 40 chippi, maksimum aga 2 x 100 ehk 200 chippi. Seega võib buyin olla näiteks 70 chippi, kuid mingil juhul ei tohi olla näiteks 7 või 700. Kui chipid saavad otsa, tuleb kas mängulauast lahkuda või soovi korral sooritada tagasiost mängu (edaspidi rebuy) varem määratud limiidi piires (40-200 chippi). See ei tähenda, et ühelgi mängijal ei tohiks mängu kestel olla vähem kui 40 või rohkem kui 200 chippi. Edukas mängija või oma chippide kogust mänguga (mitte juurde ostes) suurendada ükskõik milliseks – miks mitte 700 peale! Teiselt poolt võib nende kogus langeda kasvõi üheainsa chipini, millest piisab mängus jätkamiseks.

Samuti pole ükski mängija kohustatud mängima pokkeriõhtu lõpuni või kasiino sulgemiseni. Igal ajal võib ta koos kõikide olemasolevate chippidega lauast lahkuda. Rõhutan – kõikidega! Mitte kuskil pole lubatud olukord, kus mängijal on näiteks 300 chippi; ta ei taha kõigega riskida - paneb 250 kõrvale ja jätab edasimängimist 50 chipiga. Kui mängija soovib hiljem mängulauda naasta, tuleb sooritada uus buyin etteantud vahemikus (meie näitel siis taas 40-200 chippi). Siiski on paljud mängukorraldajad (kasiinod, pokkeritoad internetis) seadnud teatavad piiranguid – nimelt ei tohi uus buyin mingis ajavahemikus olla väiksem eelmisel korral lauast välja võetud chippide kogusest. Kui lauast lahkuti chippide kogusega, mis oli väiksem kui buyin miinimumpiir, siis tuleb uus sisseost sooritada vähemalt miinimumpiiriks määratud chippide ulatuses. Sellega on võimalik eemal hoida episoodilisi pokkerimängijaid, kelle eesmärgiks on „hit and run" – oma mänguvahendite e. chippide kogus (edaspidi stack) ühe või mõne mänguga vähemalt kahekordistada ning siis pokkerilauast kiiremas korras kaduda.

Mängija saab igas jaotuses osalelda AINULT isiklike mänguvahenditega - lauda kaasa võetud chippidega. Kui Sul on lauda kaasa võetud 40 chippi, siis saad Sa ka ühes jaotuses osaleda maksimaalselt 40 chipiga. Jaotuse kestel pole neid võimalik juurde osta ega teiste mängijate käest laenata!

2. Termini all-in tähendus.

All-in on pokkeris üks võtmetermineid, mis tähendab otsesõnu panustamist „kõik (chipid) mängu". Limit-mängus tuleb seda ette harva (põhjus, mis eelmises osas sellest ei rääkinud), kuid PL ja NL lauas on all-in käigud väga levinud; tihti ka mitme erineva mängija poolt ühes jaotuses.

Sõltuvalt pokkerikäigust liigitatakse eraldi:

1) Bet all-in: kogu stacki panustamine ühte jaotusesse, kui eelnevalt pole panustatud.

2) Call all-in: kogu stacki panustamine ühte jaotusesse, kui eelnevalt on panustatud ja chippide kogus on eelmis(t)est panus(t)est väiksem. Nii nimetatakse ka all-in panustanud mängija call-käiku olukorras, kus tal endal on chippe rohkem, kuid panust ei tõsteta või pole seda mänguolukorrast sõltuvalt võimalik teha.

3) (Re)Raise all-in: kogu stacki panustamine ühte jaotusesse, kui eelnevalt on panustatud ja chippide kogus on eelmis(t)est panus(t)est suurem

Tuntakse ka seisundit „mina olen /ta on all-in", mis tähendab, et sellel mängijal on „kogu stack mängus".

3. Poti jagamine

Nüüd pisut keerulisem osa. Limit-lauas pole vahet, kui palju chippe kellelgi mängijatest lauas kaasas on (reeglina on igal mängijal erinev stack), sest mängitakse etteantud limiitide ulatuses. Aga mis saab siis kui limiite pole? Näiteks istuvad lauas kolm mängijat: Jussil on 500 chippi, Vellol 200 chippi ja Ivil 100 chippi. Kui nüüd Juss peaks panustama 500 chippi – kuidas saavad ülejäänud mängijad üldse kaasa mängida ja kui nad saavad, siis mille peale mängitakse?

Et ei tekiks tinglikku olukorda, kus üks mängija panustab ühe õuna (mis on kogu tema varandus), vastane aga terve õunakasvatuse ning sõltumata võitjast käiks kogu mäng õunakasvatuse pluss ühe õuna peale, kehtib poti jagamisel reegel:

Pokkeris saab pot koosneda ainult ühistest mänguvahenditest.

Näide 1: Kui mängijal a on 40 chippi ja mängijal b 200 chippi ning mõlemad on all-in, siis mängitakse ühise 80 chipi peale (2 x 40), mille võitja saab need endale. 160 chippi, mis mängijal b on rohkem (200-40) ei ole ühised mänguvahendid ja need tagastatakse talle enne kaartide avamist.

Näide 2: Keerulisemaks muutub olukord siis, kui potis osaleb rohkem mängijaid, kellel on erinevad chippide kogused. Oletame, et mängijal a on 500, mängijal b 300, mängijal c 200 ja mängijal d 100 chippi ning kõik panustavad all-in. Esmalt saab mängija a 200 chippi tagasi (kuna kellelgi mängijatest pole üle 300 chipi). Edasi jagatakse laual asetsevad chipid eraldi pottideks.

Esimeses potis on 400 chippi ja sellele mängivad kõik mängijad (100+100+100+100).

Kuna mängijal d oli vaid 100 chippi, siis teises potis ta kaasa mängida ei saa. See tähistatakse esimesest potist eraldi ja selle suurus on 300 chippi (100+100+100). Et mängijatel a ja b jääb veel chippe üle, siis tekib lauale ka kolmas pot 200 chippi (100+100).

Kui võidab mängija a või mängija b, siis saab ta endale kõik kolm potti ehk 900 chippi (400+300+200);

Kui võidab mängija c, siis saab ta endale esimesed kaks potti (400+300). Kolmanda poti võidab KAS MÄNGIJA A VÕI B (parima kombinatsiooni omanik nendest kahest);

Kui võidab mängija d, siis võidab ta vaid esimese poti (400). Teise poti võidab kas mängija a,b või c (see, kes neist omab tugevaimat kombinatsiooni) ning kolmanda poti võitja selgitavad mängijad a ja b.

Tundub raske? Mängite paar korda ja saate asjale pihta – loogika on tegelikult äärmiselt lihtne. Ning saate ka aru, miks eeldatakse kasiinos diileritelt head loogilist mõtlemist ning kõrgeid matemaatilisi võimeid .

4. Panustamise eripärad PL lauas

Nüüd veelgi raskem osa. PL-mängus on kõik pokkerikäigud täpselt samad, mis limit-mängus (või NL), kuid bet ning raise-käikudel on omapärad, mis on tingitud poti suurusest ning muudavad arvestamise võrreldes teiste panustamisviisidega oluliselt keerulisemaks.

1. PL lauas on esimesel panustajal ühe panuse miinimumiks BB väärtus (call) ja maksimumiks kogu poti väärtus.

2. Igal järgmisel panustajal on call-käigu miinimumiks hetkel suurima lauas oleva panuse väärtus, raise-käigu puhul on miinimumiks kahekordne suurima hetkel lauas oleva panuse väärtus ning maksimumiks enda tingliku call-käigu väärtus pluss kogu poti väärtus, millesse arvestatakse ka enda call-käigu väärtus.

Maksimumpanustamist poti ulatuses nimetetakse käiguks: bet pot

Kõlab nagu mõni Einsteini valem? Mainin, et seda on tõepoolest raske sõnastada, kuid katsun asja lahti seletada. Esimesel juhul pole midagi keerulist. Näiteks on limiidid 1 chip/ 2 chippi; flop on lauale jagatud (teine panustamisvoor) ning potis on 20 chippi. Esimene panustaja võib seega panustada vahemikus 2 chippi (BB) kuni 20 chippi (poti väärtus hetkel).

Kuid teisel juhul on asi tõesti pisut keerulisem ning siin tuleb lihtsalt loogikast aru saada.

Esitan paar näidet:

Näide 1: limiidid on 1 chip/ 2 chippi, esimene panustamisvoor (preflop). Pidage meeles – blindide näol on sundpanused juba tehtud (BB on 2 chippi, SB 1 chip). Esimesena panustava mängija miinimumpanus oleks 2 chippi, maksimum aga 7 chippi – tema enda call-käigu väärtus 2 chippi pluss uus pot (SB 1 chip + BB 2 chippi + tema enda call-käik 2 chippi = 5 chippi).

Näide 2: limiidid on 1 chip/ 2 chippi, esimene panustamisvoor (preflop). Esimesena panustav mängija (UTG) panustab poti ulatuses ehk 7 chippi. Istekohtade 1, 2, 3, 4 ja 5 käik on fold. Sina oled istekohal CU ja tahad omakorda poti ulatuses panustada. Sinu call-käik saab olla 7 chippi (suurim panus lauas), miinimum raise-käiguks on kahekordne suurim panus lauas (2 x 7 = 14 chippi) ning maksimum raise-käigu väärtuseks oleks 24 chippi: Sinu call-käik (7 chippi) pluss uus pot (SB 1 chip + BB 2 chippi + CU 7 chippi + Su enda call 7 chippi). Näidet arendades – kui seejärel soovib omakorda teha käigu bet-pot mängija istekohal B, oleks tema maksimumpanuseks:

Call-käigu väärtus 24 chippi

+ uus pot (SB 1 chip + BB 2 chippi + CU 7 chippi + UTG 24 chippi + B call 24 chippi)

= 82 chippi

Olge rahulikud. Juhuseid, kus mitu mängijat ühes panustamisvoorus bet-pot käigu teevad, tuleb praktikas õnneks harva ette.

5. Panustamise eripärad NL lauas

NL lauas on igal panustajal ühe panuse miinimumiks BB väärtus (call) ja maksimumiks kogu mängija stack.

Et pokkerijaotus ei muutuks aeganõudvaks oksjoniks, kus panuseid tõstetakse ühikute kaupa, siis analoogselt PL lauaga on raise-käigu puhul miinimumiks kahekordne suurima hetkel lauas oleva panuse väärtus. NL-mäng on küll mänguliselt kõige keerulisem, kuid arvestamise protsess on siin kindlasti kõige lihtsam.

Näide: limiidid on 1 chip/ 2 chippi, esimene panustamisvoor (preflop). Nagu ikka – sundpanused tehakse SB ja BB näol. Esimesena panustaval mängijal on seega võimalik kas mängimisest loobuda (fold), sooritada call-käik (2 chippi) või panustada vahemikus 4 chippi kuni kogu oma stack. Oletame, et ta panustab näiteks 10 chippi.

Järgmisel mängijal on seega võimalus kas jaotusest loobuda, sooritada call-käik (10 chippi) või panustada vahemikus 20 chippi kuni kogu oma stack. Kui see on näiteks 17 chippi (rohkem kui suurim panus lauas, kuid vähem, kui kahekordne suurim panus lauas), siis saab ta need kõik panustada käiguga raise-allin. Kui tema stack on näiteks 56 chippi (rohkem kui kahekordne suurim panus lauas), siis ei saa ta sooritada raise-käiku näiteks 17 chipiga (miinimum on 20!)

6. Showdown

Üldiselt tähendab pokkeritermin showdown lahtiseletatult kinniste kaartide avamist pärast viimast panustamisvooru. Siiski teadmiseks - kaardid võidakse avada ka jaotuse keskel juhul, kui edasine panustamine pole võimalik. Selleks peab jaotuses osalemist jätkama vähemalt kaks mängijat, kellest vähemalt üks peab olema all-in. Et seda tuleb nii PL- kui NL-mängus võrdlemisi sageli ette, siis toon ka selle mõiste kohta näite.

Oletame, et mängija Indrekul on 50 chippi ning tema käik on all-in. Kui leidub teisi hetkel jaotuses osalevaid mängijaid, kes soovivad samuti jätkata, kuid nendest kahel või enamal mängijal pole rohkem kui 50 chippi, siis toimub showdown koheselt. Näiteks juhul, kui jaotuses soovivad jätkata näiteks Jaagup (35 chippi), Urmas (30 chippi) ning Andres (150 chippi), siis on tänu Andrese kaasamängimisel nii Indrek, Jaagup kui Urmas automaatselt all-in.

Pärast showdown toimumist avatakse kõikide hetkel jaotuses olevate mängijate kaardid ning diiler viib automaatselt jaotuse lõpuni – avab lauas avamata kaardid ja jagab poti. Kui showdown toimub näiteks preflop-staadiumis, siis avab diiler järjest nii flopi, turni kui riveri. Kui edaspidine panustamine on võimalik - eelmise analoogia põhjal soovivad jaotuses osalemist jätkata Andres (150 chippi) ja Voldemar (200 chippi) ning neist kumbki ei soovi panust täiendavalt tõsta, siis showdown ei toimu. Kui nüüd panustab kas Andres või Voldemar all-in, siis toimub showdown, mille käigus avatakse ka Indreku kaardid (mingil juhul ei avata all-in oleva mängija kaarte juhul, kui panustamine veel kestab).

6. Näidisjaotus

Mänguks on Texas Holdem NL 1/1. Näidisjaotuseks asetame iga „mängija" ette erineva koguse chippe. Samuti jagame kohe välja kaardid.

Kaardid ja chippide arv:

UTG - Kaardid Ks 4h; 5 chippi

1 – Kaardid 8s, 2c; 5 chippi

2 – Kaardid Ts, Js, 10 chippi

3 – Kaardid 3c, 5c, 5 chippi

4 – Kaardid 2d, 9h, 5 chippi

5 – Kaardid Qd, Qh; 20 chippi

CO – Kaardid Ad, Ks; 25 chippi

B – Kaardid 2h, 5h; 5 chippi

SB – Kaardid As, Td; 5 chippi

BB – Kaardid Jc, Jd; 15 chippi

Panusta sundpanused:

SB – 1 münt

BB – 1 münt

Esimene panustamisvoor

UTG - fold

1 – fold

2 – call (panusta üks münt)

3 – fold

4 – fold

5 – raise 3 (panusta kolm münti)

CO – re-raise 6 (panusta kuus münti)

B – fold

SB – bet all-in (panusta kõik olemasolevad 5 münti)

BB – call (panusta kuus münti)

2 – fold (kaotab varem panustatud ühe mündi)

5 – call (panustab puuduolevad kolm mündi)

OLUKORD: Edasi mängivad 5, CO, SB ja BB; potis on 24 münti (vastavalt mängijatele: mängija 2 - 1 münt, mängija 5 – 6 münti, CO - 6 münti, SB – 5 münti, BB – 6 münti). NB! Mängijal SB on kõik chipid mängus. Et tal oli vähem raha kui teistel, siis jagatakse pot kaheks.

Esimeses potis on: 1 münt (mängija 2 call-käik) +5 münti (kogu mängija SB raha) +5 münti (vajalik osa mängija 5 rahast, et olla võrdne SB-ga) +5 münti (vajalik osa BB rahast, et olla võrdne SB-ga) + 5 münti (vajalik osa CO rahast et olla võrdne SB-ga) = 21 münti. Sellele potile mängivad kõik jaotuses jätkajad (5, CO, SB ja BB).

Teises potis on ülejääk 3 münti, millele mängivad 5, CO ja BB.

Kuigi mängija SB on seisundis all-in, ei tohi ta oma kaarte ümber pöörata ega kellelegi mängujäänutest neid näidata, kuna jaotust mängitakse edasi.

FLOP: 2s, 4s, Th

Teine panustamisvoor

SB – kuna ta on juba all-in, siis jääb tal üle vaid oodata

BB – bet 4 (panustab neli münti)

5 – raise all-in (panustab kõik allesjäänud 14 münti)

CO – fold (kaotab varem panustatud kuus münti)

BB – call all-in (panustab kõik allesjäänud 5 münti)

OLUKORD: Edasi mängivad 5, SB ja BB. Kuna SB on all-in ja ainsatest jätkajatest on mängijal 5 rohkem münte kui mängijal BB, siis saab ta ülejäägi – 5 münti tagasi. TEISE POTTI (millele mängivad mängija 5 ja BB) lisatakse panustatud 18 münti (vastavalt käikudele 4 münti + 14 münti + 5 münti – 5 münti).

1.Esimeses potis on endiselt 21 münti

2.Teises potis on samuti 21 münti (3+18)

Kuna täiendav panustamine pole võimalik (mängijad SB ja BB on all-in, ülejäänud on loobunud ja raha on järgi vaid mängijal 5, siis avatakse kaardid – toimub showdown).

TURN: 8d,

RIVER: Ah

OLUKORD: Jaotus on lõpuni mängitud ning kõik kaardid on lauas avatud.

-Mängijal 5 on paar {Q-Diamonds}{Q-Hearts}{A-Hearts}{10-Hearts}{8-Diamonds} – kaardid 2s ja 4s ei osale;

-Mängijal SB on kaks paari {A-Hearts}{A-Spades}{10-Diamonds}{10-Hearts}{8-Diamonds} – kaardid 2s ja 4s ei osale;

-Mängijal BB on paar {J-Clubs}{J-Diamonds}{A-Hearts}{10-Hearts}{A-Diamonds} – kaardid 2s ja 4s ei osale;

Jaotuse võidab SB ning saab endale ESIMESE POTI - 21 münti (teisele potile ta aga teatavasti ei mängi, kuna alguses oli tal vähem raha kui vastastel)

Teise koha saab mängija 5 (emandate paar on parem soldatite paarist), kes saab endale TEISE POTI – 21 münti

Mängija BB jääb mõlemast potist (ning kogu oma stackist) ilma.

Kontrollige. Lugege iga mängija ees olevad chipid kokku. Pärast jaotust peaks seis olema järgmine:

UTG - 5 chippi

1 – 5 chippi

2 – 9 chippi

3 – 5 chippi

4 – 5 chippi

5 – 26 chippi

CO – 19 chippi

B – 5 chippi

SB – 21 chippi

BB – 0 chippi (aeg kas mängust lahkuda või sooritada rebuy)

Motivatsiooniks olgu öeldud, et raskeim osa algõpetusest on nüüd läbi. Kui saad kõigest eelnevast jutust aru, siis peaks Sul nii panustamine kui mängureeglid selged olema. Järgmises osas teen juttu pokkeriturniiridest – kuidas seal mängitakse ja kuidas neid ise läbi viia.

Head õppimist!

VEEL LUGUSID

Mida Sa arvad?