Kuidas areneda täielikust algajast tõsiseks kaardihaiks? Vol.5

Kuidas areneda täielikust algajast tõsiseks kaardihaiks? Vol.5 0001

Jõudu,

Eelnevates osades olen rääkinud mängijate paigutusest pokkerilauas, panustamisviisidest ning mängimise põhitõdedest. Ma loodan, et said aru ka eelmisest, võrdlemisi keerulisest peatükist ning oled hetkeks omandanud kõik vajalikud oskused Texas Holdem mängus hakkama saamiseks.

Tänases osas räägin turniiripokkerist ning loodan, et pärast seda oled võimeline ka koos sõpradega väikese turniiri maha pidama. Suure osa peatükist moodustab näidisturniir, sest näidete läbi on õppimine alati lihtsam.

Pokkeriturniiridel jagatakse suurimad auhinnarahad maailmas ning tähtsate turniiride võitjad on maailmas oluliselt suuremad staarid kui need, kes rahalauas stabiilselt, hästi ja kokkuvõttes rohkemgi teenivad.

Tähtsaimaks pokkeriturniiri iseärasuseks on:

Pokkeriturniiril mängivad kõik sellel osalevad mängijad üksteise vastu ning turniiri võidufondi peale, kus mängija teenistus sõltub otseselt tema kohast turniiri lõppjärjestuses. Iga jaotus on turniiril oluline komponent, kuid üheski jaotuses ei mängita otseselt raha peale.

Milline vahe on rahalauas mängimisel ja turniiril?

Esimesel juhul annab näiteks diiler kasiinos Sulle 1000 krooni eest 1000 krooni väärtuses chippe, millega võid lauda istuda. Oletame, et esimeses jaotuses võidad Sa 700 chippi. Pärast seda on Sul füüsiliselt 1700 krooni väärtuses chippe, Sa võid lauast lahkuda ja need vahetada 1700 krooni vastu.

Teisel juhul maksad Sa 1000 krooni pokkeriturniiri osalustasuks ning saad selle eest varem määratud koguse turniirichippe. 1000 krooni eest võid saada näiteks 500, 1000 5000 või 50000 chippi – kogusel pole sisuliselt mingisugust vahet, kuna sama palju saavad ka Sinu konkurendid. Edasine põhimõte on:

- mängija, kes kaotab kõik oma turniirichipid teistele, langeb mängust välja. Vastavalt väljalangemise järjekorrale märgitakse turniiri lõppjärjestus (loomulikult tagantpoolt alustades). Kui turniiril osaleb näiteks 10 mängijat, siis esimesena väljakukkuv mängija saab kümnenda, teine üheksanda ja kolmas kaheksanda koha.

- turniiri võidab mängija, kes omistab KÕIK teiste mängijate turniirichipid. Viimasena välja langenud mängija saab seega teise kohta, eelviimasena langenu kolmanda jne.

Ütleme, et Sulle antakse 1000 chippi. Kui nüüd peaksid võitma esimeses jaotuses 700 chippi, siis on Sul 1700 turniriichippi (kõike ühe mängija valduses olevaid chippe kutsutakse terminiga stack), mille rahaks tagasi vahetamine pole võimalik. Küll on Sul aga vähemalt hetkel lihtsam pretendeerida turniiril auhinnalistele kohtadele, sest chippe on Sul teistest rohkem ning mängida on oluliselt hõlpsam.

Ma võin eelnimetatud näidet edasi arendada oletades, et eelnimetatud turniiril on 10 osalejat. Sissemaksetest moodustub turniiri võidufond 10000 krooni (10 x 1000), mis jagatakse hiljem parimate vahel. Näiteks saab esimene koht 5000 krooni (50% võidufondist), teine koht 3000 krooni (30% võidufondist), kolmas koht 2000 krooni (20% võidufondist) ning neljas kuni kümnes koht kaotavad sissemakse ulatuses 1000 krooni.

Lihtne, kas pole? Kuna eksisteerib mitmeid erinevat tüüpi turniire, siis räägin lahti ka turniiride liigutuse:

1. Osavõtjate arvu ja mängijate asetuse järgi jagunevad turniirid:

- heads-up turniirid: kaks inimest mängivad omavahel.

- sit`n`go turniirid: turniirid ühel mängulaual; kuni 10 osalejat.

- multiturniirid: turniirid, kus mängijate suurema arvu tõttu tuleb üheaegselt mängida vähemalt kahel laual. Mängukorraldaja ülesandeks on hoida mängijate arvu laudades võrdsena. Nii pole näiteks mõeldav olukord, kus ühes lauas mängiks 10, teises 7 ja kolmandas 2 mängijat. Kui turniiri alustab näiteks 100 mängijat kümnes lauas, siis momendil, kui jätkab 90 mängijat, üks laud elimineeritakse ja allesjäänud mängijad koondatakse üheksasse lauda. Viimast alles jäänud lauda kutsutakse finaallauaks ning see moodustub jooksvalt varem määratud hulgast allesjäänud mängijatest.

- shootout-turniirid: vähemalt kahest sit`n`go turniirist koosnevad mitmeosalised turniirid. Mängijad jagatakse eraldi laudadesse, kus toimuvad eraldi turniirid (kuigi kõik turniiritingimused on samad), mida KÕIKI mängitakse vajaliku faasini (on selgitatud turniiri võitja või varem määratud hulk parimaid), kes jätkavad järgmisel tasemel. Näiteks osaleb kaheosalisel shootout-turniiril 100 mängijat, kes asuvad mängima kümnel laual (igaühes 10 mängijat). Esimeses faasis selgitatakse igas lauas toimuva turniiri võitja (kõik turniirid mängitakse lõpuni, mingisugust mängijate rotatsiooni ei toimu!); teises faasis toimub eraldi turniir vaid võitjatele, kes selgitavad turniiri lõpliku paremujärjestuse (kohad esimesest kümnendani).

2. Olemuselt võivad turniirid olla:

- tavaturniirid, kus võidufond koosneb osalejate sissemaksetest.

- freeroll-turniirid, kus puudub osalemistasu ning mis reeglina on korraldaja (regulaarsed) promoüritused. Sageli on nõutav mingite muude varem kindlaks määratud tingimuste täitmine, mis kompenseerivad osalemistasu maksumuse.

- satelliitturniirid, mille edukaim(-ad) omandab (omandavad) õiguse mängida suurema sisseostuga turniiril.

- garanteeritud võidufondiga turniirid, kus turniiri korraldaja garanteerib minimaalse võidufondi suuruse, mis pole tingitud osavõtjate arvust. Nii võib näiteks internetipokkeris sageli kohata turniire, kus osaleb planeeritust oluliselt vähem mängijaid ning millele pokkerituba nii suurel hulgal raha lisab (nn. overlay-turniirid).

- lisatud võidufondiga turniirid, kus turniiri korraldaja lisab auhinnafondi varem määratud summas lisaraha, sõltumata mängijate arvust turniiril.

3. Formaadi järgi eksisteerivad:

- rebuy-turniirid, kus väljalangejatel on teatud aja jooksul võimalus end turniirile tagasi osta (sooritada re-buy) või mingi ajavahemiku jooksul varem määratud maksimumkoguses chippe juurde osta. Tihti eksisteerib rebuy-turniiridel ka võimalus sooritada add-on (lisaost re-buy aja lõppedes, mille eest antakse sageli topeltkogus chippe).

- freezeout-turniirid, kus puudub lisaostude võimalus.

Enne turniiri korraldamist määratakse:

1) Mis mängu mängitakse? Tavaliselt mängitakse vaid ühte mängu (Texas Holdem, Omaha, 7-Card Stud vms.), kuid laialt on tuntud ka sellised turniiriformaadid, kus mängitakse mitut mängu korraga – sel juhul vahelduvad mängud vastavalt ajale või valib meelepärase mängu hetkel diileri istekohal olev mängija (nn. dealers-choice turniir).

2) Milline on panustamisviis (limit, PL või NL)? Texas Holdem turniiridel on panustamisviisiks reeglina NL, Omahas PL, Stud-mängudes limit.

3) Kui palju maksab buy-in? Kui võimalikud on re-buy ja/või add-on, siis määratakse ka nende väärtus ning aeg, mille jooksul saab lisaoste sooritada (vastasel juhul võiks turniir kesta igavesti).

4) Kui palju chippe alguses kätte antakse (nn. starting-stack)?

5) Sundpanuste (SB ja BB; vajadusel ka ante-panused, mis on kohustuslikud kõikidele mängijatele sõltumata istekohast) suurus esimeses jaotuses ja tsükli pikkus, mille jooksul neid ei tõsteta.

6) Et mäng ei kestaks igavesti (mitmesajatuhandeliste stackide juures puuduks mõnekümnest chipist koosnevatel sundpanustel igasugune mõte), siis tuleb määrata sundpanuste tõstmise skeem. Eelnimetatud tsükleid kutsutakse terminiga level – nii on näiteks esimeses level`i sundpanused SB 25 ja BB 50 chippi, teises level`is aga SB 50 ja BB 100 chippi jne. Turniiri alguses tõstetakse sundpanuseid korraga 50-100%, hilisemates mängufaasides aga 20-50% võrra. Optimaalseks panuste tõstmise ajavahemikus peetakse internetipokkeris 10-20 minutit ja kasinoodes 30-60 minutit (internetis mängitakse lihtsalt oluliselt kiiremini). Nii saavad 25/50 sundpanustest 50/100, siis 100/ 200, hiljem 200/ 400, 300/600 jne. Ning uskuge mind – küll iga turniir oma lõpu ja võitja ka leiab ning kergemini kui arvata oskate!

7) Kuidas turniiri võidufond (pot) jagatakse?

Sõprade/ tuttavatega mängides on kasulik alati valida ka üks inimene (soovitavalt asjalik ja kaine), kes kontrolliks mängureeglite täitmist, mänguaega ning arvestuslikke toiminguid.

Pokkeriturniiri korraldades tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et sundpanuste suurus peab olema seotud mängijate võimalike stackidega ja mänguõhtu arenguga. Pole mõtet anda igale mängijale 1000 chippi ning alustada sundpanustega 100 chippi/200 chippi, mida tõstetakse iga viie minuti järel, sest sel juhul oleks peatselt tegemist õnnemänguga (kus mänguoskusest olulisemaks saab see, milline mängija millisele positsioonile alguses loositakse). Samuti kaob mängu mõte siis, kui sundpanused muutuvad ligilähedaseks (või mis veel hullem, lausa suuremaks) kui mängijate stackid ning kõik edasine on sisuliselt loterii, mitte pokkerimäng.

Mina soovitaksin määrata:

1. Algse stacki ja BB seos, mis võiks olla vahemikus 50:1 kuni 200:1. Kui määrame seoseks näiteks 100:1, siis antakse igale mängijale 5000 chippi ning alustatakse sundpanustega, kus BB on 50 chippi ja SB pool sellest.

2. Kõikide chippide ja võimaliku kõrgeima BB seos, mis võiks soovituslikult olla 25:1. Näiteks: kui tegemist on freezeout-turniiriga, kus osaleb 50 mängijat ning algne stack on 5000 chippi, siis on kogu chippide kogus 250.000 (50 x 5000). Seega võiks sundpanuste maksimum olla: BB 10000 chippi (250.000 : 25) ja SB pool sellest e. 5000 chippi.

3. Re-buy ja add-on peavad olema võimalikud juhul, kui vastavas koguses chippidega on võimalik mängu efektiivselt jätkata. Pole mõtet 1000 chipist koosneva re-buy sooritamiseks kui BB on näiteks 500 chippi. Et vältida suvalist lahmimist, ei tohiks re-buy eest omandatav chippide kogus olla väiksem kui 10 x BB. Tavaliselt on re-buy sooritamise võimalik esimese 60 või 90 minuti jooksul, pärast mida lisaostu võimalus kaob. Sel hetkel toimub ka add-on (juhul, kui see on lubatud).

4. Auhinnalised kohad. Kui toimub heads-up turniir, siis läheb kogu raha mängijale, kes duellist võidukana väljub. Sit`n`go turniiridel jagatakse raha reeglina igale kolmandale, multiturniiridel saavad võidurõõmu maitsta 7-20% osalejatest, shoouout-turniiridel tavaliselt iga kümnes, harvem ka iga viies või iga kuues mängija. Ülejäänud formaadid muudavad mängu keeruliseks: kui multiturniiril osaleb näiteks 100 inimest, kellest vaid üks saab raha; siis uskuge mind – mängu kvaliteet kannatab vähemalt alguses tohutult!

Lõpetuseks näidisturniir:

Kasiinos toimuval turniiril osaleb 30 mängijat. Buyin on 500 krooni ja mängitakse Texas Holdem NL freezeout. Pot on seega 30 X 500 = 15000 EEK ning see jagatakse järgmiselt:

Esimene koht – 35% potist – 5250 EEK

Teine koht – 25% potist – 3750 EEK

Kolmas koht – 15% potist – 2250 EEK

Neljas koht – 10% potist – 1500 EEK

Viies koht – 5% potist – 750 EEK

P.S. Kuna turniir toimub kasiinos, siis võtab kasiino ka mingi teenustasu turniiri korraldamise eest (reik). Selleks on reeglina 5-10% buyin maksumusest, mis lisatakse buyin summale (aga olge mureta – suur asi on selle asja juures juba seegi, et mängite legaalselt ning teie eest jagavad kaarte väljaõppinud diilerid).

Igale mängijale antakse 2500 chippi ja fikseeritakse madalaimad blindid – SB 25 chippi ja BB 50 chippi, ühe leveli pikkuseks 30 minutit. Võib välja arvestada, et mängus on 75000 chippi (30 X 2500); kuid otsest rahalist väärtust need muidugi ei oma.

Nüüd paigutakakse mängijad laudadesse istuma – tavaturniiri jaoks on vaja kolm lauda, igaühes 10 mängijat. Tegemist on multiturniiriga.

Mäng võib alata:

.....

* Pärast 20 minuti pikkust mängu saavad esimesena chipid otsa Jüril. Ta langeb turniirilt välja, kaotades buy-in summa. Kuna mängitakse freezeout-süsteemis, siis pole tal kahjuks võimalik end turniirile tagasi osta. Tema tulemuseks jääb 30-s koht.

.....

* Pärast 30 minutit pikkust mängu algab level 2 ning sundpanuste väärtust tõstetakse – SB 50 chippi/ BB 100 chippi.

.....

* Pärast 40 minutit saavad chipid otsa Maril (istus Jüriga samas lauas). Nüüd on ühes lauas 8 mängijat, ülejäänud kahes aga 10. Et mängijate arv oleks võrdne, peab keegi mängijatest istuma ümber eelnimetatud 8 inimese lauda. Tavaliselt on ümberistujaks kõige vähemat kogust chippe omav mängija (nn. chiploser).

.....

* Pärast 60 minutit mängu algab level 3 ning tõstetakse taas sundpanuste väärtust – SB 100 chippi/ BB 200 chippi. Lisatakse ka ante-panuse kohustus, mis esialgu on 25 chippi iga mängija kohta igas jaotuses.

.....

Pärast 90 minutit mängu on mängus järgi 20 mängijat. Nad paigutatakse ümber kahte lauda, kolmas laud elimineeritakse.

.....

Pärast 2,5 tunnist mängu on mängus järgi 10 mängijat. Nad paigutatakse ühte lauda, mida kutsutakse nn. finaallauaks.

.....

Pärast 3-tunnist mängu on mängus järgi 6 mängijat. Blindid on SB 500/BB 1000, ante on 100.

Jätkavad: Ants 28200 chippi, Peeter 17500 chippi, Sergei 12500 chippi, Jaagup 7100 chippi Marko 6700 chippi, Carol 3000 chippi. Chiploser Carol panustab all-in, mille Peeter callib. Jaotuse võidab Peeter ning Carol langeb välja kuuendana (tema tulemus – kaotab buyin summa). Nüüd on selgunud mängijad, kes tulid „rahadesse" (saavad sõltuvalt kohast mingi osa potist).

.....

Järgmises mängus on Marko (6700), Sergei (12500) ja Ants (28200) korraga all-in. Sergei saab paari, Ants kaks paari ning Marko tervelt neliku.

Kas Sul on meeles eelenevast osast, kuidas potte jagatakse?

Esimene pot - Marko 6700, Sergei 6700, Ants 6700. Marko saab 20100 (3 X 6700)

Teine pot – Sergei 5800 (12500-6700), Ants 5800. Ants saab 11600 (2 X 5800)

Kolmas pot – Ants 15700 (28200-6700-5800), Ants saab 15700 tagasi (ta on ainuke osaleja ja saaks selle endale igal juhul - ka siis, kui oleks kõikidele kaotanud).

Seis pärast jaotust: Marko 20100 , Ants 27300, Sergei 0. Marko kolmekordistas oma stacki, Ants kaotas pisut ja Sergei jäi kõigest ilma.

Tulemus: Sergei langeb välja viienda kohaga. Ta saab 750 krooni (kuna 550 oli sisseost, on tema kasumiks 200 krooni).

.....

Kõige viimastena jäävad järgi Ants (50000) ja Peeter (25000). Blindid on selleks hetkeks juba 1500/3000, ante on 400. Viimane jaotus:

Blindid:

SB - Peeter {9-Clubs}{J-Clubs} – panustab 1500+400

BB - Ants {A-Hearts}{K-Clubs} – panustab 3000+400

1)Esimene panustamine:

SB – Peeter call – panustab 1500

BB – Ants raise 6000 – panustab 6000

SB – Peeter call – panustab 6000

POT 18800, mängijatel chippe järgi - Peeter 15600 (25000-9400) ja Ants 40600 (50000-9400).

Flop Ac, Kh, 4c

2)Teine panustamine:

SB – Peeter bet 6000 – panustab 6000

BB – Ants re-raise all-in – panustab 40600

SB – Peeter call all-in – panustab 15600

POT. 50000 – Peeter kõik raha mängus (25000), Ants 25000 chippi järel

Turn 7c

(Peeter juubeldab)

River Ad

Peetril on risti mast {A-Clubs}{J-Clubs}{9-Clubs}{7-Clubs}{4-Clubs}

Antsul on maja {A-Hearts}{A-Clubs}{A-Diamonds}{K-Clubs}{K-Hearts}

Maja on mastist tugevam. Peeter langeb välja ja saab 3750 krooni.

Ainsana jääb järele Ants, kes on turniiri käigus enda kätte saanud kõik algselt välja jagartud 75000 chippi. Tema võidab ka turniiri ja saab 5250 krooni.

Oleme esimese osaga ühel pool. Järgmise osaga jätkan mõne nädala pärast ja siis teeme juttu internetipokkerist ning edasijõudnute tasemel mängimisest. Jõudu ja edukat õppimist!

VEEL LUGUSID

Mida Sa arvad?