Pimepanuste röövimise ABC

  • Kristy ArnettKristy ArnettSteve GrossSteve Gross
Steve Gross

Steve Gross, tuntud ka mängijanimega "gboro780", võitis 2009. aastal neti- ja live-turniiridelt kokku üle 3 miljoni dollari. Pole kahtlustki, et Steve`i käest võib küsida nõustamist turniiripokkeri strateegiate kohta ning täna on meil vaatluse all blindide ehk pimepanuste röövimine.

Kui tähtis on turniiri õnnestumise seisukohalt pimepanuste röövimine?

Väga tähtis. Turniiri kesk- ja hilisfaasis tõusevad blindid väga suureks ning raske on hoida stäkki konkurentsivõimelisena ainult häid kaarte mängides. Aeg-ajalt tuleb laualt chippe korjata ka kehvade kaartidega, muidu kuivab stäkk lihtsalt kokku. Lisaks sellele on tugevatele kätele väga raske väärtust saada, kui sisened panka ainult korra kahe tunni jooksul. Röövimine aitab raskeid aegu üle elada ja ühtlasi balanseerib meie mängitavate käte valimit. Aktiivset ja agressiivset mängijat on keeruline lugeda ja käe peale panna.

Milliseid faktoreid võtad arvesse, kui kaalud blindide röövimist?

Kõige tähtsam on imidž - millisena vastasmängijad mind näevad, kui palju olen röövimas käinud jne. Kui olen mänginud vähe käsi ja vastased näevad mind konservatiivse mängijana, siis ründan väga aktiivselt; kui olen jäänud vahele marginaalsete kätega ning vastased oskavad eeldada, et röövin väga laia ulatusega, siis tõmbun tagasi. Väga tähtis on pöörata tähelepanu ka blindidel istuvate mängijate profiilile, peamiselt asjaolule, kui tõenäoliselt nad mängivad ilma tugevate kaartideta vastu. Kas nad armastavad pimepanuseid kaitsta või lasevad kehval käel lihtsalt minna? Oluline on ka, kuidas nad kaitsevad, kas lihtsalt makstes või pigem üle tõstes. Mõistagi on kasumlikum röövida vähem agressiivseid vastaseid, sest pärast floppi oleme positsioonis ning saame seda ära kasutada; ületõste vastu oleme sageli sunnitud käe maha panema ja positsiooniline eelis jääb realiseerimata.

Kui tähtis on käe väärtus?

Passiivse mängija vastu, kes kaitsemänguna peamiselt maksab, on käsi suhteliselt tähtis. J-9 saab flopile palju sagedamini pihta, kui Q-2 ning on seepärast paremini mängitav käsi. Samas väga agressiivse mängija vastu, kes viskab käe maha või tõstab üle, kuid kunagi ei calli, pole mingit vahet, kas ründad perspektiivse kaardi või täieliku pahnaga, sest flopijärgset mängu nagunii ei toimu. Pean siis silmas turniiri suhteliselt hilist faasi, kus ületõste seob vastase enam-vähem panga külge kinni. Varajases faasis on seotud mastikaardid mõistagi palju paremad, kui K-3 või Q-2, sest saad positsiooniga flopi ära vaadata ja hea tabamuse korral võimaluse suur pank võita.

Kui olukord on soodne, istud lõikajal, kuid käsi 9-3 eri mastist, kas lähed ikkagi ründele?

Kui eeldan, et keegi vastastest ei mängi piisavat kätt omamata vastu, siis miks mitte. Samas tuleb olla ettevaatlik, loova agressiivsuse ja lihtsalt lohvaka lolluse vahe on õhkõrn ning tänapäeva agressiivsetes mängudes võib liiga sagedase röövimisega palju chippe põlema panna. Mõned aastad tagasi, kui folditi minuni buttonil, ründasin iga kahe kaardiga; praegu foldin buttonilt rohkem, kui röövin, sest vastased lihtsalt ei lase endast üle sõita.

Seega tänapäeva pokkeris, omades buttonil keskpärast kätt nagu kõrge kaart äss, tuleb olla röövimisega ettevaatlik, sest vastased üleröövivad väga laia kätevalimiga? Kuidas sellega kohaneda?

Olen olnud laudades, kus mind on kolmpanustatud viis korda järjest, tekitades soovi heita arvuti lihtsalt aknast välja. Samas on laudu, kus mängid tunde kohtamata mingisugust vastupanu. Kohanemine? Peamiselt tuleb olla tähelepanelik ning tunnetada ja tajuda, millises hingeseisundis vastasmängijad on. Kas oled rünnanud viimastel ringidel väga sagedasti? Kas vastased on seda märganud? Kas nad hakkavad muutuma kärsituks ja võivad minna üleröövima? Õige hetke tabamise kohta on raske valemit anda ja peamine õppevahend on mängupraktika - mida rohkem mängid, seda paremini hakkad olukordi tunnetama. Mõnikord on kolmpanuse otsa sattunud A-7kiire call, teinekord lihtne fold.

Seega keskmiselt tugeva käega tuleb valmis olla nelipanustama või kogu stäki peale mängima, kui kahtlustad vastast üleröövivalmiduses?

Täpselt. Eelmine pokkeripõlvkond soovitas maniakaalsusele kalduva flopieelse agressiooni vastu vähem avada ning seada agressorile tugeva kaardiga lõks üles. Uus põlvkond eelistab avada tavalise kätevalimiga, lihtsalt võttes arvesse vastase ründelembust alandab enda nelipanustamiskäte kriteeriume.

Milline on optimaalne pimepanuste röövimise sagedus?

Kui mängijad õpivad uue mänguvõtte, siis on loomulik, et nad kipuvad seda üle kasutama. Laps mängib ka uue leluga rohkem, kui vanade leludega kokku. Algaja mängijana röövisin ma selgelt liiga vähe. Siis õppisin röövima, kuid hakkasin seda tegema liiga sagedasti. Nagu ikka pokkeris, tuleb leida kahe äärmuse vahel kuldse kesktee, st. mängida balanseeritult.

Olen kuulnud ütlust "UTG on uus button." Kas varajasest positsioonist röövimine on suitsidaalne mõte või hoopis geniaalne plaan, kuna vastasmängijad panevad sind eest tõstes tugeva käe peale?

UTG tõste toimib üsna hästi, kuid üle ei maksa pingutada. Kõlan juba nagu katkine grammofon, aga tähtis on ajastada röövid hästi ning õige hetke tabamine on vähemalt pool võitu. Tean mõningaid väga häid mängijaid, kes ründavad püssi all peaaegu iga ring, kuid isiklikult ei ole mina sellist mängu toimima saanud.

VEEL LUGUSID

Mida Sa arvad?