Pokkerimaailma muutuvad standardid (vol.1)

Pokkerimaailma muutuvad standardid (vol.1) 0001

Mõned aastad tagasi avaldas Dan Harrington turniiripokkeri strateegiat käsitleva triloogia "Harrington on Holdem". Kirjutistes leidus mitmeid novaatorlikke mängutehnikaid, mida senini olid kasutanud vaid vähesed tippmängijad. Üheks selliseks oli "pitsitusvõte", mis on paremini tuntud ingliskeelse terminiga squeeze-play.

Squeeze-play

Squeeze-play on mänguvõte, kus "kangelane" pressib esmase tõstja kahe kõva kivi vahele. Näiteks panustab mängija A hilises positsioonis 300, button callib ja kangelane tõstab suurelt blindilt (piisavalt head kätt omamata, sest muidu oleks tegemist väärtust otsiva tõstega) 1800-le. Nüüd on avaja justkui kahe tule vahel, teda pitsitatakse paremalt ja vasemalt. Ilma hea kaardita on antud olukorras väga keeruline jätkata, sest lisaks suurt tugevust näitavale "kangelasele" on selja taga veel üks mängija. Button seevastu callis kõige tõenäolisemalt spekulatiivse käega, mis oli OK esmase tõste vastu, kuid ei talu nii massiivset rünnakut.

Pitsitusvõte toimib eriti hästi, kui "kangelasel" on põhjendatud arvamus, et mängija A ei avanud eliitkäega. Kas oli tegemist kehakeele märgiga või lihtsalt asjaoluga, et A on keskmisest reipam mängija. Kasuks tuleb ka, kui "kangelasel" on lauas tight imidž. Kui eeldused on täidetud, siis võtab "kangelane" panga väga tõenäoliselt võitluseta maha. Õigemini võttis, kui squeezemine oli ainult ekspertidele tuttav mänguvõte.

Kaasaegsetes mängudes ei ole enamus mängijatest pitsitusvõttest mitte ainult teadlik, vaid kasutab seda ka ise. Endine ekspertkäik pole küll päris tavamäng, kuid laialdase kasutuse tõttu on see märgatavalt ebaefektiivsem, kui mõned aastad tagasi. Raise-call-reraise situatsiooni tekkides vilksatab heade mängijate peast vähemasti läbi küsimus - kas tegemist võib olla pitsitamisega? Kui vastus on jah, siis on kangelase kasutada võte, mida võib nimetada uueks eksperttehnikaks - pitsitaja bluffimine. Ehk siis esmane avaja lööb veel ühe raise`i sisse, sest ei usu pitsitaja käe tugevust.

Enne Harringtoni teoseid oli pitsitaja bluffimist raske ette kujutada, sest enamus mängijatest polnud pitsitamisvõttestki kuulnud. Harrington tutvustas laiemale avalikkusele tundmatut käiku, luues uue standardi - eksperttehnikast sai tavamängija arsenali kuuluv relv. See omakorda lõi viljaka pinnase uute eksperttehnikate (nt. pitsitaja bluffimine) tekkeks. Kas kahe aasta pärast on "pitsitaja bluffimine" standardkäik ja eksperttehnikaks saab "pitsitaja bluffija bluffimine"? Sedasi mõeldes tekib küsimus, kui keeruliseks pokker siis õigupoolest minna võib?

Järgmine nädal vaatleks pisut teist "devalveerunud" strateegilist manöövrit - ületõstet ehk re-raise`i.

VEEL LUGUSID

Seotud mängijad

Mida Sa arvad?