Tuntud pokkerimängijad: MÄNGUR (Vol. 1)

Tuntud pokkerimängijad: MÄNGUR (Vol. 1) 0001

Järgnevas artiklitesarjas katsume tuua teieni huvitavat lugemist kuulsatest pokkerimängijatest ning nende elu- ja edulugudest. Räägime laiemalt mitmetest maailma tipptegijatest, aga ka kuulsatest eurooplastest ning mingil määral ka Eesti pokkerimängijatest, sealhulgas pisut täpsemalt ka Pokernews`i eestvedajatest endist.

Mõeldes esimesele valikule pean tunnistama, et oleks patt, kui ma ei alustaks kuulsast MÄNGURIST (seda sõna kõige otsesemas mõttes!), keda maailm tunneb küll kui pokkeri kolmekordset maailmameistrit, kuid kelle kuulsus pole üldsegi mitte üdini positiivne.

Elukutseline kaardimängija ning traagilise saatusega Stu Ungar on paljude erapooletute arvamuste põhjal tunnistatud maailma parimaks pokkerimängijaks läbi aegade. Seejuures polnud pokker sugugi tema tugevaim mäng. Ungar ise iseloomustas seda nii: "Ühel päeval võib kellestki saada minust parem pokkerimängija. Ma kahtlen selles, kuid see on võimalik. Kuid ma ei näe võimalust, kuidas suudaks keegi mängida Gini minust paremini." Tegelikkuses pole ju saladus, et pokkerimängijad on sarnaselt poksijatele ja sprinteritele tuntud oma ülima enesekindluse poolest ning Ungar polnud selles vallas mingi erand. Kuid raske on ka tema väidet alahinnata, sest kolmel kümnendil talle keegi eriti vastu ei saanud.

Ungari fenomeni on püüdnud analüüsida nii mitmed teoreetikud kui ka tippmängijad ise ning ühiselt on jõutud seisukohale – mehe mängustiil ja taktika olid lihtsalt oma ajast pisut ees ning nii kujutas ta endast kaasmängijatele äärmiselt ebamugavat vastast (seejuures on kaheldud, kas ta oleks olnud sama edukas ka 21. sajandil). Kuulus pokkerimängija Barry Greenstein tõstab esile nii Ungari loose-aggressive mängustiili kui oskuse teisi mängijaid läbi näha. Täpsustades – Ungarit võibki lugeda läbi ajaloo kõige loose'imaks ja kõige agressiivsemaks tippmängijaks üldse. Ta mängis alati kaasa enamiku jaotustest, tegi seda tavaliselt võrdlemisi marginaalsete kaartidega (rääkige veel, et head mängu iseloomustab vaid madal flopi vaatamise protsent!) ega olnud nõus ühtegi potti kergelt loovutama. Kaasmängijate arvamuse kohasel oli Ungar täielik maniakk, kes oli alati valmis kõigega riskima ning keda ennast oli praktiliselt võimatu välja bluffida. Teda kardeti, hoiti tihti väga madalat profiili ning Ungar kasutas seda perfektselt enda huvides ära. Teiselt poolt jälgis Ungar alati tähelepanelikult vastaseid ega kõhelnud nende bluffe "kinni püüda" (tuntuimaks neist $100.000 turniiri finaalkäe call'imine kõrgeima kaardiga kümme pärast riverit!) Mõnikord põhjustas see küll eksimusi (ka Greenstein on öelnud, et Ungar on tuntud oma hullude call-käikude poolest, kuid keegi pole kuulnud ühestki tema poolt sooritatud suurepärasest laydown`ist). Küllap peitus Ungari edu just teistele mängijatele vastandumisel (tema hiilgeaegadel hoidsid enamus mängijatest pigem küünte ning hammastage oma chippidest kinni kui olid nõus nendega kergekäeliselt riskima).

Tulevane pokkeristaar sündis 1953. aasta septembris New Yorgis juudi perekonnas. Juba väikese poisina kiskusid teda kaardimängud ning vaid kümne-aastasena võitis ta ühe New Yorgis toimunud Gin Rummy turniiri. Kuigi oma IQ poolest oli Ungar geenius, leidis ta peatselt, et koolipingi nühkimine on tulevikku silmas pidades võrdlemisi kasutu tegevus. Jäi vaid üks tee dollarite hankimiseks ning seda tahtis Stu kasutada tõhusamalt kui tema "tobedad" klassikaaslased. Pärast isa surma (karmikäeline Isadore Ungar oli ainuke inimene, kes püüdis poega tulutult kaardilauast eemale hoida) 1968. aastal katkestaski ta õpingud ning lõi head suhted mitmete tumedat minevikku omavate tegelastega. Üsna pea võttiski poisi oma kaitse alla Genovese maffiaperekonna liige Victor Romano. Vastupidiselt isale ärgitas viimane noort Stud New Yorgi illegaalsetes mängupõrgutes mängima, kindlustades talle sinna ligipääsu, ihukaitse ja "stardikapitali". Seda mõistagi korraliku protsendi eest Stu võitudest.

Elukutselise kaardimängija karjäär algas igati edukalt. Poiss suutis oma mängutuludest edukalt ülal pidada nii ennast kui perekonda (ema ja õde) ning raha jäi kõvasti ülegi. Stu oli ümbruskonnas tehtud mees ning endised kambajõmmid vaatasid talle alt üles. Rahul olid ka maffiamehed, kuna kena protsent Ungari teenitust kukkus nende taskusse. Kuid kergelt tulnud raha ei avaldanud poisile head mõju – lühikese ajaga muutus ta patoloogiliseks hasartmänguriks. Aastaid kestis nõiaring – Gini mäng tõi küll kena teenistuse, kuid lõviosa sellest läks ebaõnnestunud panustamiste nahka hipodroomil ning spordivõistlustel. Peatselt hakkasid kaotused ületama tulusid ning Ungar oli lähedal maffiameeste soosingu kaotamisele. Lisaks tekkis probleeme vastaste leidmisel, kuna keegi neist ei näinud endal mingitki võiduvõimalust. Nii pidi Ungar kolima Miamisse ja sealt edasi mängurite paradiisi Las Vegasesse (1976. aastal). Peatselt ei leidnud ta ka seal kedagi, kellega mängida – inimesed keeldusid osalemast turniiridel, kuhu Ungar oli end registreerinud. Tuli leida uued teenimisvõimalused.

VEEL LUGUSID

Mida Sa arvad?