WSOP 2017 Jälgi ülekannet

Turniiripokkeri strateegia: müüdid ja mõtlemisapsud

  • Tony  DunstTony Dunst
Tony Dunst

Turniiripokkerist on liikvel palju müüte ja väärarusaamu, mis on otseselt valed või mingil määral ebakorrektsed. Panin kirja mõned enimlevinumad mõtteapsakad.

1. "Ma leian parema situatsiooni."
Mis mõttes? Iga situatsioon, kus eeldatavasti saad rohkem chippe tagasi, kui mängu pead panema, on soodne ning tuleb ära kasutada. Kas aeg-ajalt tuleb ette olukordi, kus võidad kindlasti pikas jooksus chippe, kuid foldimine on mängimisest parem käik? Loomulikult. Kõige selgem näide on ässapaari foldimine satelliitturniiril, kus stäkk võimaldab muretult pileti võita. Aga võtame natuke sisukama näite:

$3000 sissemaksuga turniir Melbournes, millest võttis osa 440 mängijat. Superhea struktuur - sügav, aeglane ja kõrgete antedega. 40% osalejatest oli turniirile kvalifitseerunud freerollide kaudu ning tõeliselt häid turniirimängijaid oli pakis mitte üle kahekümne. Kui oleksin esimene käsi 20 000 stäkiga leidnud suurel blindil kahtede paari ning väike blind oleks läinud all-in, näidates AKs, siis oleksin foldinud. Aga tõepoolest on vaja konstrueerida sedavõrd ekstreemne situatsioon, et oleksin nõus kindlalt chippe võitvast seisust loobuma.

2. "Sa panid oma turniirielu kaalule SELLISE käega?!?"
Seda lauset kuuleb live-turniiridel kogu aeg. Lives mängitakse üldjuhul üks turniir päevas, inimesed on emotsionaalselt turniirielu küljes tugevalt kinni ning sageli oodatakse mõnel suurturniiril osalemist mitu kuud. Paraku ei ole see mingi vabandus. Turniirielu säilitamise sentimentaalse väärtusega arveid ei maksa, seega lase sel minna ja keskendu optimaalsele mängimisele.

Millel siis on turniiridel väärtus? Mõistagi chippidel. Kui sulle aeg-ajalt ei öelda, et "tüüp, sa oled ikka puhta segane!", siis tõenäoliselt ei mängi sa päris õigesti. Kaks peamist olukorda, kus inimesed väärtustavad rohkem turniirielu, kui chippide juurdevõitmist, on keskpäraste kätega all-in minek ja üleröövid. Näide:

WSOP $1500 turniir, umbes 15-20 mängijat veel rahadesse jõudmiseni. Folditakse minuni ning lükkan buttonilt J5o-ga 11bb-d sisse. Läksin all-in, kuna blindidel istusid väga konservatiivsed mängijad ning "mulli" suhteline lähedus muutis nende maksmiskäte ulatuse veelgi kitsamaks. Väike blind mõtles 8 aastat, kuni lõpuks maksis AQ-ga, mille peale suur blind viskas lahtiselt AQs minema. Kui keerasin J5 lahti, kostis lauast lugematuid ahhetusi ja ohhetusi, kuidas võisin nii tähtsal hetkel nii kehva käega oma turniirielu ohtu seada. Mulle piisas teadmisest, et pikas perspektiivis võidan antud situatsioonis palju chippe, mis aitavad sillutada teed finaallauda. See, et ootasid turniiri kaua, ei anna õigustust halvasti mängida.

3. "Ma ei tahtnud mündiviskega riskida."
Ilmselt kõige populaarsem mõtteapsakas. Paraku üldjuhul, kui kaalud mündiviskest loobumist, on pangas juba sedavõrd palju raha, et see ei ole enam hea mõte. Kui tõstad AQ-ga 3xbb, vastane läheb 15-20bb all-in ja me hindame tema kätevalimiks 66+/AJ+ (oleme sellise üleröövi välistava ulatuse vastu 43,5%), siis me EI foldi. Positiivse ootusega mündivisetest ei ole vähimatki põhjust loobuda.

4. "Vastased on väga tugevad mängijad, parem on probleemseid olukordi vältida."
On täiesti normaalne mängida vähem käsi, kui satud tõesti raskesse lauda, aga ära tõmbu täielikku umbkaitsesse, mis võimaldab vastastel sinust lihtsalt üle sõita. Kui tunned pidevalt, et vastasmängijad on sinust peajagu üle, siis ilmselt mängid liiga suure sisseostuga turniire. Ilma enesekindluseta on turniiripokkeris väga keeruline häid tulemusi näidata.

5. "Turniiripokker on ellujäämismäng."
Ega ikka ei ole küll. Turniiripokkeri eesmärk on akumuleerida chippe, mis omakorda võimaldab luua võimalikult palju positiivse ootusega olukordi ka tulevikus.

VEEL LUGUSID

Mida Sa arvad?