Väikeste paaride mängimine enne floppi

  • Kristy ArnettKristy Arnett
Christian Harder

Christian Harder, kes on tuntud ka netinime "charder" all, on teeninud live-turniiridelt $2,9 miljonit dollarit ning teda saatis suur edu 2010. aasta WSOP-l. Seitse rahakohta, nende seas 100. koht põhiturniiril. Kogenud mängumehena on Christian karastunud lugematutes keerulistes olukordades, millest üheks on kindlasti väikeste paaride korrektne mängimine enne floppi. PokerNewsi suureks rõõmuks oli tippmängija nõus teadmisi meie lugejatega jagama.

Rääkides varajasest positsioonist turniiri alguses, kui stäkid umbes 100 suurt panust (bb) sügavad. Maksad, tõstad või loobud?

Turniiri alguses ma üldjuhul tõstan. Natuke oleneb ka lauast. Ideaalis sooviksime mängida väikest paari võimalikult mitme mängijaga pangas, sest kui õnnestub kolmik tabada, siis on suurem võimalus käele väärtust saada. Loomulikult on ka kohesed oddsid mitme mängijaga pangas paremad. Algajad mängijad armastavad sageli väikse paariga lihtsalt maksta ja tegelikult pole selles midagi halba, kuniks vastased liiga tihti pärast limpimist tõstma ei hakka. Kui nii juhtub, siis on parem tõsta või lihtsalt väike paar kohe maha visata.

Hilises positsioonis turniiri algul, kas väikse paariga kolmpanustamine on üldse kunagi hea mõte?

Üldiselt mitte. Nagu öeldud, sooviksid hoida pangas võimalikult palju mängijaid ning ületõste sellele kindlasti kaasa ei aita. Lisaks võib vastane nelipanustada ning sellisel juhul oleme endalt röövinud võimaluse floppi näha.

Kuidas olukord muutub, kui turniir on mõnda aega kestnud ja stäkid hakkavad jääma lühemaks?

Turniiri hilises faasis reeglina "kolmiku püüdmise" peale mängida ei saa, kuna eeldatava tulu kolmiku tabamise korral on märgatavalt väiksem, kui sügava stäkiga mängus. Sageli tuleb väike paar lihtsalt maha panna, kuid soodsa olukorra tekkides on tegemist küllaltki tugevate kolmpanus-blufi ja üleröövi kaartidega.

Mille järgi otsustad, kas kolmiku püüdmine on kasumlik mäng?

See oleneb avatõste teinud mängija tüübist. Mida laiem on vastase kätevalim, seda sügavamat stäkki kolmiku püüdmiseks vajame. Kuna palju käsi mängiva vastase kaartide kvaliteet on konservatiivse mängija omast märgatavalt kehvem, saab ta ka harvemini flopile pihta ning sageli ei maksa sulle kolmiku tabamise korral välja. Rusikareeglina võib öelda, et kasumliku kolmiku püüdmise jaoks peaks stäkk olema vähemalt 40 bb-d.

Seega agressiivses, rohkete kolmpanustega lauas tuleks üldjuhul väiksed paarid varajases positsioonis lihtsalt maha panna?

Jah, kui sul pole plaanis neid aeg-ajalt nelipanustada ning see on juba teine teema, sest väga sageli on kerglane nelipanus probleemide otsimine (naerab).

Kas võiksid seletada pisut detailsemalt, millist tüüpi mängija vastu soovitad kolmpanus-bluffi ning miks väiksed paarid on selleks sobilikud kaardid?

Mulle meeldib kolmpanustada positsioonis olles agressiivsete mängijate vastu, kes võimalikult sagedasti loobuvad ning võimalikult harva nelipanustavad. Päris loogiline, kas polegi? Teine sobiv mängijatüüp on konservatiivid, kes agressiooniga silmitsi seistes jätkavad ainult väga heade kätega.
Väiksed paarid on kolmpanustamiseks sobivad, sest omavad teatavat väärtust, kui käsi lõpuni mängitakse. Lõppude lõpuks on sul ju paar kohe olemas! Lisaks on kolmik ületõstetud käes väga hästi varjatud, vastasel on raske sind 8-7-2 tüüpi lauaga kolmiku peale panna. Aga üldiselt meeldib mulle rohkem kolmpanustada blufina seotud mastikaartidega, näiteks T-8s tüüpi kätega, sest need saavad paremini flopile pihta.

Kuidas mängid väikseid paare blindidel olles? Kas kolmpanustamine on blindidel mõtekas?

Üldiselt mitte. Väga sageli on maksmine parem valik, sest võimaldab flopi odavalt ära vaadata ning suure panga mängimine ilma positsioonita ei ole reeglina kuigi hea mõte.

Kõlab loogiliselt Vastased omavad positsiooni ning juba selle pärast callivad sind sagedasti ära ning peaaegu kogu nende kätevalim omab väikse paari vastu häid võimalusi. Aga kas sama ei kohti ka lihtsalt maksmise kohta?

Tõepoolest kehtib ning alati peabki arvestama stäkkide suurusega. Kui sul on alla 25bb ning vastane on agressiivne avaja, siis võid lihtsalt all-in minna. Suurema stäkiga on siiski kõige parem maksta ja püüda kolmikule pihta saada.

Kui stäkk on jäänud väikseks, siis millal on õigustatud varajases positsioonis all-in minna?

22-66 paaridega lähen varajases positsioonis all-in, kui stäkk on 10-12bb-d. Mõistagi oleneb ka lauast. Kui imidž on hea ning vastased konservatiivsed mängijad, kes maksavad ainult väga hea käega, siis võid kõik mängu panna ka kuni 15bb stäkiga.

Olen kuulnud, et profid soovitavad hilises positsioonis minna väikse paariga all-in päris sügava stäkiga. Milline oleks sinu nõuanne?

Lõikajalt ja nööbilt võib rünnata ka 20bb stäkiga, sest seljataga on vähe mängijaid. Tegelikult on see puhtalt matemaatiline küsimus, sest tõenäosus räägib selle vastu, et vastastel taskus paar olla võiks. Paari on raske saada!

Olen ka märganud, et tõstes 20bb stäkiga 3bb-d, löövad agressiivsed vastased sageli vastu ning see on väga frustreeriv.

Tõepoolest, potentsiaalse üleröövi vastu maksmine on ebameeldiv, sest parimal juhul oled 50-50 seisus; samas maha ka ei taha panna. Seega lihtsaim ja ilmselt ka parim lahendus on ise kohe all-in minna.

VEEL LUGUSID

Mida Sa arvad?