WSOP - maailma suurima pokkeriturniiri ajalugu aastatel 1970-2006 Vol.1

WSOP - maailma suurima pokkeriturniiri ajalugu aastatel 1970-2006 Vol.1 0001

Igal spordialal on oma tippsündmus. Reeglina on selleks olümpiamängud, kuid mõnel alal omab mõni teine võistlus veelgi suuremat kaalu (näiteks jalgpallis maailmameistrivõistlused). Ka mõttespordis on omad tippüritused – males näiteks maleolümpia või maailmameistri tiitilimatsh. Ja see sündmus ei puudu ka pokkerimaailmas!

Lühendit WSOP kuuleb või näeb peatselt iga pokkerimänguga sõbrakssaanu ja üritab mõista selle tähendust. WSOP on lahtikirjutatuna World Series of Poker – kõlab ju uhkelt ja jätab mulje millestki grandioossest?

Jah – kõlab ning on ka. WSOP on konkurentsitult pokkerimaailma iga-aastane tippsündmus nr. 1. Mastaabilt pole ta pokkerimängijatele mitte vähem tähtis kui Tour de France jalgratturitele. Kuigi WSOP tähistab viimasel ajal pigem turniiride sarja (2006. aastal peeti WSOP raames kuue ja poole nädala jooksul tervelt 45 turniiri), loetakse selleks „õigeks WSOP-ks" (hüüdnimega „The Big One") ikkagi tähtsaimat – $10000 sissemaksega Texas Holdem turniiri, mis kannab nime WSOP Main Event (põhiturniir). Selle turniiri võitjat loetakse pokkeri mitteametlikuks maailmameistriks; laudade taga ümbritseb teda au ja hiilgus ka tulevatel aastatel ning võiduga kasseerib ta kindlasti sisse ka suurima rahasumma, mida oleks võimalik sel aastal turniiridelt teenida.

Enamus pokkerihuvilistest unistab ainuüksi sellel turniiril mängimisest, kuid sisimas julgevad nad kõik mõelda ka põhiturniiri võitmisele. Miks mitte loota? WSOP põhiturniiri võitjate nimistust leiame 31 erinevat tiitlivõitjat, kelle seas on nii pokkeri superässasid kui õnneseentest amatöörmängijaid. Mõned mängijad olid juba võites legendid, ülejäänutele hakati aupaistet looma alles hiljem.

Järgnevas viieosalises artikliteseerias keskendun sellele turniirile laiemalt. Kuidas on seda turniiri peetud ja kuidas võidetud? Kes on võitjad ja mis on nendest saanud?

Miks kirjutada sellest kõigest unikaalselt eesti keeles? Tagamõte on lihtne – eestlased on juba WSOP-l osalenud ning tulevikus pole ju sugugi välistatud, et kunagi üks eestlane Las Vegase suvises põrgukuumuses superturniiri võitjaks kroonitakse. Vähemalt osalemisvõimalus avaneb mitmele õnnelikule Pokernews`i lugejale juba järgmisel aastal täiesti tasuta - ehk on nende hulgas ka mõni eestlane!

Kuigi nimi World Series of Poker võeti kasutusele juba 1969. aastal (Texases korraldati samainimeline turniir vaid valitud mängijatele, peetakse seda pigem kuulsa Las Vegase kasiinoomaniku Benny Binion`i (1904-1989) ja tema poegade vaimusünnituseks, kelle eesmärgiks oli luua samanimeline pokkeriturniiride kogum. Tol ajal oli pokker tõelises madalseisus ja paljudes kasiinodes keelatud, kuna kaardipettureid ei suudetud mängulauadest eemal hoida. Tõsisest pokkerifanaatikust Binion hellitas lootust, et tal õnnestub selle mängu mainet parandada. Ta tundis kõiki tollaegseid kõrgetel limiitidel mängijaid (kahjuks olid ka mitmed nendest meestest tuntud kaardipetturid ning süüdi pokkeri kehvas maines) ning soovis selgitada nende seast parima (tingimuseks loomulikult aus mäng).

1970. aastal kogus tema poeg Jack Binion kaardilaua taha seitse tollaegset arvatavalt parimat mängijat, kelle hulka kuulusid sellised legendid nagu Johnny Moss (1907-1995), „Amarillo Slim" Preston (s. 1928), Doyle Brunson (s. 1933), „Puggy" Pearson (1929-2006), Brian Roberts, Crandall Addington (1969. aastal Texases peetud turniiri võitja) ja Carl Cannon. Toimus rida mänguõhtuid tavalise cash-game näol (mitte turniir!) ning mängiti viit erinevat mängu. Hiljem pidid kõik endi seast valima parima pokkerimängija. Esimesel hääletusel jäid kõik viiki (kuna igaüks andis hääle iseendale). Teisel hääletusel iseenda poolt hääletamine välistati ning parimaks tunnistati Moss. Nii sai temast esimene mitteametlik pokkeri maailmameister ning auhinna - hõbedase karika - omanik. Mäng toimus Las Vegase legendaarses kasiinos Binion`s Horseshoe.

1971. aastal leiti, et võitja tuleks selgitada ikkagi turniiriga. Sellel osalemiseks tuli välja käia tolle aja kohta kopsakas $5000, mida siiski ei pidanud paljuks kuus mängijat. Mängiti Texas Holdem no-limit lisaostu võimaluseta (freezeout). Süsteem oli "winner takes it all" (ehk kogu auhinnafondis olev raha läks võitjale) ja turniiri võitis Moss, kes kasseeris $30000.

1972. aastal toimus esmakordselt ka lisaturniir (5-Card Stud), kus osales vaid kaks mängijat (võimalik, et tingituna kallist osavõtutasust, mis oli $10000). Põhiturniiril oli osalejaid 8. Sisseost oli endiselt $5000, kuid pokkerimängu populariseerimiseks lisas Binion omast taskust veel $5000 iga mängija kohta juurde. Viimastena jäid turniiril mängu Brunson, Amarillo Slim ja Pearson. Esimene neist tundis end haiglaselt ja oli nõus $20000 eest edasisest mängimisest loobuma. Turniiri võitjaks tuli Amarillo Slim, kes sai $60000 (millest $55000 oli kasum).

1973. aastal toimus juba seitse lisaturniiri ning edaspidigi jäid lisaturniirid WSOP lahutamatuks koostisosaks, mis moodustasid koos põhiturniirga ühtse terviku. Lisaturniiridel oli sisseost väiksem ning vastandina põhiturniirile (Main Event) mängiti teisi mänge, nt 7-Card Stud ja 5-Card Stud. Põhiturniiril osalemiseks tuli välja käia $10000 ning sellest ajast peale pole WSOP osalustasu ja turniiri formaat muutunud. Osalejaid oli 13 ning võidu võttis Puggy Pearson, teenides $130.000 (endiselt sai võitja kõik fondis oleva raha endale). Kolmandat tiitlit jahtiv Moss oli teine. Esimest korda jäädvustati turniiri tähtsamad sündmused filmilindile.

VEEL LUGUSID

Mida Sa arvad?