WSOP - maailma suurima pokkeriturniiri ajalugu aastatel 1970-2006. Vol.3

WSOP - maailma suurima pokkeriturniiri ajalugu aastatel 1970-2006. Vol.3 0001

Kolmas osa: „90-dad ja kasvav populaarsus"

1990. aastal oli taas kord tasemel Stu Ungar, kes saavutas kiiresti suure ülekaalu chippide üldarvult. Õnnestunud mängu tähistas ta kolmandal päeval tavapäraselt kokaiiniga, kuid annus osutus liiga suureks ning Ungar viidi kriitilises seisundis haiglasse. Kuigi enam ei mänginud see mees turniiril ühtegi jaotust, oli tal chippe ikkagi niivõrd palju, et sellest hoolimata pääses ta finaallauda. Vastased finaallauas olid piisavalt hirmul ega alustanud aktiivset kaardimängu enne, kui kõik Ungari chipid olid tänu sundpanustele lauast elimineeritud. Finaali jäid mängima Hans Lund (chipleader) ning Iraani päritolu Mansour Matloubi. Peatselt olid mõlemad pre-flop all-in (Lund A9 ja Matloubi TT). Turn tõi lauda ässa ja Lund võis olla turniirivõidus päris kindel. Kuid – "lucky" river oli T! Lund kaotas selle tõttu mängukindluse ja võidu napsas hiljem Matloubi (temast sai esimene mitteameeriklasest maailmameister).

1991. aastal oli võidusummaks esmakordselt miljon dollarit. Kuid säravaid võitjaid 90-te algus pokkerimaailmale ei andnud. 1991. aastal oli parim Brad Daugherty (s. 1951), järgneval aastal taas Iraani päritolu Hamid Dastmalchi (kolmanda koha võttis üle-eelmise aasta ebaõnnestuja Lund). 1993. aasta võitja Jim Bechtel (s. 1952) oli arvult teine amatöörmängija, kes tulnud WSOP tšempioniks. Tema võidukäeks sai "kõrgeim kaart soldat", mis on läbi ajaloo kõige kehvem seitsmest kaardist koosnev käsi, millega on viimane jaotus võidetud. 1994. aastal võitnud Russ Hamilton jõudis pärast oma pokkerikarjääri tippsündmust veendumusele, et nüüd on tal pokkerimängus kõik saavutataud ning edaspidine mäng võiks jääda meelelahutuseks. Hoolimata hilisemast sagedasest suurturniiridel mängimisest pole tal rohkem suurvõite saada õnnestunud.

1995. aastal jäi finaallauas silma endine maailmaklassi male- ja backgammon mängija, nooruses ka Bill Gates`iga pokkerit mänginud Dan Harrington (s. 1945), kes pakkus kõigile kaheksale vastasele diili - võidufondis olev raha omavahel võrdselt ära jagada. Ta jätkas sama pakkumisega ka pärast iga järgmise vastase väljalangemist, kuid kõik keeldusid põhjendusega, et see on neil vahest ainuke võimalus elus ühekorraga miljon dollarit võita. Kuid paraku see neil ka ainult võimaluseks jäi, kuna miljoni võitis just nimelt Harrington. Kolmeosalise populaarse raamatu "Harrington on Hold`em" autor on edukas olnud ka järgnevatel aastatel, paistes silma suure osavõtjate arvuga 2003. aasta (neljas) ja 2004. aasta põhiturniiril (kolmas).

Ka 1996. aasta võitja Huck Seed on hiljem olnud pokkeriturniiridel edukas ning koos tiitlivõiduga kokku teeninud neli bracelet`i. Seed`i kohta olgu märgitud, et ta on konkurentsitult kõige pikem (2.01) tippmängija.

1997. aastal avastasid turniirile ilmunud 312 mängijat ühest lauast juba ammu unustatud Stu Ungari. Kas tõesti veel elus? Ja kust see mees üldse raha sai? Aga elus ta oli, $10.000 maksev sõbra finantseeritud buy-in ticket taskus ning kokaiini tarvitamisest kokkuvajunud nina varjamas sinised päikseprillid. Ungar mängis oma vana hüperagressiivse taktikaga, bluffis palju ning saavutas finaallauaks lausa masendava ülekaalu. Tema edukaimaks vastaseks osutus ärimees Strzemp, kes oli siiski umbes 1:3 suhtega chippide koguarvult taga. Otsustava käe väljamängimisega ei venitatud. Flopi A35 järel tegi Strzemp suure panuse ning Ungar mõtles väga pikalt, kuni teatas, et panustab piisavalt, et vastane oleks sunnitud all-in minema. Strzemp`i call-käik oli julge (A8), kuid kuna Ungaril oli vaid A4, siis oli tal suur võimalus mänguseis võrdustada. Paraku tõi riverina avatud 2 Ungarile järjekordse gutshot rea ning kolmanda maailmameistritiitli. Võiduraha raiskas ta mõne kuuga (eks ikka kokaiini ja spordipanuste peale) ning järgmiseks aastaks oli Ungar taaskord paljas nagu nööp. Hoolimata järjekordsest finantseerimisvõimalusest ei olnud mehest asja ning pool tundi enne turniiri algust teatas ta, et ei soovi osaleda. Ungar suri mõned kuud hiljem narkootikumide kuritarvitamisest tingitud südamepuudulikkuse tagajärjel. Kolmekordse maailmameistri ja elu jooksul pokkerimänguga üle $30.000.000 teeninud mehe taskust leiti vaid 800 dollarit, seegi oli laenatud.

Pokkerimaailm ei kulutanud aega kadunud staari leinamisele. Küllap oldi pigem rõõmsad, et sellest maniakaalsest narkar-mängurist, kes liiati mängulaudades halvasti käitus, lahti saadi. 1998. aasta WSOP põhiturniiri finaallauas domineeris Vietnami päritolu Scotty Nguyen (s. 1962). Kui Nguyen ja tema vastane Kevin McBride jäid heads-up, siis juhtis McBride. Ta langes aga oma passiivsuse ohvriks ning Nguyen haaras peatselt liidriohjad. Viimane jaotus oli taas üks omapärasemaid WSOP ajaloos. Lauas avatud kaartidest moodustus kombinatsiooon maja (88899) ning Nguyen lükkas kõik chipid mängu. McBride ei soovinud kaotada potti, mis äärmiselt suure tõenäosusega kuuluks jagamisele. Ta vastas käiguga call all-in ja ütles, et laud mängib. Nguyen näitas seepeale üheksat ning võitis turniiri. Nguyen polnud kindlasti juhuslik võitja. Ta on võitnud ühe WPT turniiri ning 4 WSOP bracelet`i, kokku rahas üle kuue ja poole miljoni dollari.

1999. aastal tuli võitjaks edukas ärimees ning multimiljonär J.J. Furlong (s. 1937). Kuigi ta oli finaallauda tulnud chipleaderina, vajas ta võitmiseks omajagu õnne – mida tal tõepoolest ka oli - sest õigel ajal avati lauas õiged kaardid (näiteks viimases jaotuses oli tal käes 55 ja flop oli QQ5). Teiseks jäi kuulus Alan Goehring (s. 1962), „iganevene teine", kes hoolimata oma enam kui viiemiljonilisest turniiriteenistusest pidi esimest suurturniiri võitu ootama käesoleva (2006) aastani.

VEEL LUGUSID

Mida Sa arvad?