WSOP - maailma suurima pokkeriturniiri ajalugu aastatel 1970-2006. Vol.5

WSOP - maailma suurima pokkeriturniiri ajalugu aastatel 1970-2006. Vol.5 0001

Viies osa „Tänapäev – rahvaüritus Las Vegases"

2005. aastaks oli WSOP-st saanud masside üritus, mida kolleeg Imre on õigustatult võrrelnud Maijooksuga. Kuna kõikidele oli teada, et viimase kahe aasta võitjad on turniirile pääsenud läbi internetipokkeri, siis nägid paljud internetimängijad selles oma võimalust. Pokkeritoad jagasid pääsmeid lausa massiliselt (ainuüksi Poker Stars kaudu kvalifitseerus 1116 osalejat, FullTilt pokkerituba korraldas näiteks freeroll-turniiri, kus korraga tagas osavõtuõiguse 20 mängijat jne.) Sõna otseses mõttes oli turniir kokku meelitanud nii „karvaseid kui sulelisi". Pokkerilaudades võis kohata filminäitlejaid, showmehi ja ja sportlasi. Ei puudunud kätetu mees ja 90-aastane pokkerimängija. Tundus, et lõbu on laialt ja Harrah`s Entertainment ei jätnud kasutamata head võimalust enda ja turniiri reklaamimiseks - 2005. aasta turniiri videofilme levitati maailmas laialt ning need omandasid suure populaarsuse. Turniiri avasõnad „Shuffle up and Deal" ütles legendaarse mänguri Stu Ungari tütar Stefanie.

Valdav enamus osalejatest (kokku 5661) olid kvalifitseerunud läbi internetipokkeri. Nendest õnnelikest ei saanud osaleda näiteks 10 alaealist ja kaks mängijat, kes surid enne turniiri algust. Loomulikult polnud mingit lootust kõiki osalejaid korraga mängima panna ning nii alustati neljas „alagrupis" ning alles viiendal päeval jätkasid allesjäänud ühiselt.

Mitmed amatöörmängijad olid tulnud oma unistust teoks tegema, ei lootnud internetipokkerile ja ostsid end kohapeal sularaha eest sisse. Üheks neist oli Liibanoni päritolu austraallane Joseph Hachem (s. 1966), kelle suurim varaseim turniirvõit oli olnud pisut üle kolme tuhande dollari.

Lisaks amatööridele osales turniiril ka kogu maailma pokkeriproffide raskekahurvägi, kuid enamus nendest langes turniirilt võrdlemisi kiiresti. Küll näitas end uskumatult heast küljest valitsev maailmameister Greg Raymer, kes suutis end vahepeal mängida lausa chipleaderiks ning saavutas kokkuvõttes väärika 25. koha (see näitas, et eelmisel aastal ei läinud võit sugugi juhuslikule mehele). Finaali pääsenud üheksa mängijat olid hoobilt miljonärid, sest üheksanda koha auhind oli täpselt üks miljon dollarit! Selle koha võttis finaallaua mängijatest tuntuim – Mike Matusow. Edasise mängu käigus domineerisid varem varjus olnud Hachem ja WSOP-l esmakordselt osalev amatöörmängija Steve Dannenmann, kes nimetas oma seniseks tippsaavutuseks „tugevuselt neljandaks mängijaks olemist oma kodus peetavas Hold'em mängus". Mõlema mängija jaoks oli ainuüksi WSOP põhiturniiril „rahadesse jõudmine" juba üle mõistuse tugev saavutus ning nii võisid vaatajad vaid imetleda, millise lustiga omavahelist heads-up mängu mängiti. Peale jäi Hachem, kes võitis viimase jaotuse ülimalt kehvade taskukaartidega (37, kuid flop oli 456). Heasüdamlik ameeriklane Dannenmann oli vist läbi ajaloo kõige õnnelikum kaotaja. Hachem sai rekordilise $7.500.000 ning tänu Austraalia kodakondsusele pääses ka maksude tasumisest.

WSOP õigusi omava Harrah`s Entertainment promotöö oli niivõrd võimas, et 2006. aasta palavaks suveks kubises Las Vegas pokkerimängijatest, kes tulid osalema „suures mängus". Pokkeriproffide ülemvõimust polnud midagi järgi. Viimased neli maailmameistrit olid olnud „mehed metsast". Kõikidel oli meeles Steve Dannenmann, kes tuli vaid „turniirile mõnusalt aega veetma" ning jalutas minema enam kui nelja miljoni dollariga.

2006. aasta WSOP raames peeti 45 turniiri, kus mitmetel nendest osalesid näiteks ka eestlased Imre Leibold ja Marek Kolk. Mõlemad pääsesid ka „rahadesse", Kolk koguni kolmel korral. Üks osaturniiridest oli kuulus „H.O.R.S.E" turniir (mängitakse viite erinevat mängu), kus osavõtt maksis $50.000 ning osalejate seas olid valdavalt maailmas tuntud pokkeriässad. Põhiturniiril oli 8773 osalejat, nende seas taas valdavalt interneti kaudu kvalifitseerunud mängijad. Osales hulk kuulsusi, nende seas näiteks profipoksi raskekaalu maailmameister Lennox Lewis.

Finaallauda saanutest oli ainuke tuntud mängija Allen Cunningham (s. 1977), kes pidi lõpetama neljanda kohaga. Turniiri võitjaks tuli rohkem teleprodutsendina tuntud Jamie Gold, kes mängis võrdlemisi omapäraselt (ütles teistele mängijatel jaotuse kestel oma kaarte ette või suisa näitas neid ning tegi muud „nalja"), kuid kahtlemata tulemuslikult, kuna elimineeris finaallauas kaheksast vastasest seitse (viimasena Paul Wasicka). Tasuks oli $12.000.000, millest hetkel on ta kätte saanud küll vaid poole – teise poole olevat ta väidevalt mängu keskel teatud tööalaste teenete eest lubanud oma tuttavale. Kohtuvaidlus kestab tänini.

Niipalju siis sellest suurest turniirist. Pole kahtlust, et menu WSOP ümber kasvab iga aastaga ja nii võib juba järgmisel aastal seal olla nii mõnigi mängija meie seast, miks mitte ka kõrgetel kohtadel. Pidage meeles – läbi Pokernews`i erinevate promode on sinna võimalik pääseda ju sisuliselt tasuta!

VEEL LUGUSID

Mida Sa arvad?