Hüpnoos pokkeris: III osa

Hüpnoos pokkeris: III osa 0001

Ok, see töötab. Mitte just sellisel viisil, kui ma ootasin, kuid midagi on teisiti, heas mõttes.

Ma ootasin, et hüpnoos muudab mu mingiks robotlikult valvsaks pokkeri jälgimismasinaks; et ehk muutun ma inimkopuutriks, kes suudab meelde jätta kõik lauas tehtud panused ja välja mõelda mitme protsendilise tõenäosusega on oponendil teatud käsi. Nii ei juhtunud ja see olekski ju igav.

Kõigepealt – mul oli väga kasumlik nädal. Keskmiselt võitsin ma iga netipokkeri sessiooniga sissemaksu suuruse summa. Kas hüpnoos aitas? Ma arvan küll. Igal alternatiivsel teraapial on platseeboefekti potentsiaal, see tähendab, et teraapia töötamise ootus on iseenesest võim, mis avaldab positiivset mõju, ma usun, et osaliselt tuleneski mõju platseeboefektist.

Ma olen nüüd palju tähelepanelikum, ma pööran oma oponentide kaartidele palju rohkem tähelepanu kui enda omadele. Arvestan hulga rohkem ka selliste aspektidega nagu näiteks minu imidž lauas või teiste mängijate emotsionaalne seisund. Ma teenin pisut rohkem ka sellega, et mõtlen, mida mu oponendid minust mõtlevad ja mil viisil nad kavatsevad raha minult ära võtta.

Ma ei taha öelda, et ma olen nüüd täiuslik mängija, ma teen ikka vigu ja mu tähelepanu hajub vahel. Suur osa mu kasumist tuli kätest, millega ma poleks tohtinud mängus olla.

Tänu hüpnoosile olen ma aga piisavalt tähelepanelik, et saada aru, kuidas kaotused mõjutavad mu tulevast mängu ja ma suudan oma stiili vastavalt muuta.

Võib-olla kõige märgatavamaks muutuseks mu netipokkeri mängus on väga distsiplineeritud kaartide mahaviskamised, mida olen teinud ning see, kui hästi suudan ma oma peas „käsi" korduvalt läbi mängida, et hinnata, kas olen juhtival positsioonil.

Suurimad muutused on toimunud live mängus. Momendist, mil istun lauda, olen ma fokusseeritud ja enesekindel. Kasiinod on sageli väga heidutavad kohad (eriti need, kus mina käin) ja ma tavaliselt hoian oma mulgu kinni ning lihtsalt mängin kaarte. Nüüd olen ma märksa jutukam ja palju, kuidas nüüd öelda – nipsakam. Mitte päris Tony G või Mike Matusow, lihtsalt olen valmis verbaalseks lahinguks kui tarvis.

Mu live mäng on siiani olnud laitmatu. Ma tegin puhta töö ühes sularahamängus esmaspäeval, see polnud midagi suurejoonilist, lihtsalt ABC pokker ning eelmisel ööl osalesin ühel suure sissemaksega turniiril ja ei teinud ühtki viga.

Kahjuks ühes lauas läks mul küll halvasti. Saate aru, ükskõik kui hea su hüpnotiseerija ka ei oleks, ükskõik kui intensiivne on teraapia või kui aldis sa sellele oled; pokkeris ei ole sa kaitstud mängija vastu, kes paistab arvavat, et all-in callimine {a-Hearts}{10-Clubs}-ga on hea idee.

Viimane asi, kus võisin hüpnoosi mõjusid näha, toimus minuga siis, kui ma leppisin elegantselt ja naeratades oma emandate lõhkiminekuga, loomulikult saadi mu vastu rida kokku pärast seda, kui ma olin ladunud lauda 300 naela ja üks idioot otsustas trotsida loogikat ning ta tegevus viis mu lauast, aga ma ei hakanud tilt`ima (nagu näiteks üks kutt, kes samal õhtul lajatas tülgastusest tassitäie teed mängulauale), vaid läksin otse koju ning võitsin netis osa raha tagasi.

Ma soovitaksin hüpnoosi igaühele, kes on mõelnud selle kasutamise peale. Hüpnoos ei ole teinud minust paremat mängijat; see on hoidnud mind meeleseisundi juures, mil mängin hästi, see on aidanud mind minu „tsoonis". Arvatavasti lähen tulevikus veel mõnele sessioonile, eriti siis, kui mu hea mänguvorm säilib.

PS. Kui sa arvad, et on hea mõte minna emandapaari vastu {a-Hearts}{10-Clubs}-ga ,siis sa peaksid ehk aja sessioonile kinni panema. Ei, mitte hüpnoosi, vaid pokkeriteooria sellisele.

VEEL LUGUSID

Mida Sa arvad?