Kas pokker on sport? (Osa II)

Kas pokker on sport? (Osa II) 0001

Ma pean selle nüüd välja ütlema – POKKER ON SPORT!

Kui pokkerimängija mängib hästi, siis ta vabastab pokkeri juhuse elemendist täielikult; ta rajab oma edu heale kaardilugemisele, strateegiale ja otsustustele. Kui sind aga äkitselt tabab ebaedu, siis saad kõigile meelde tuletada vastuolu esinemist - sa tegid kõik õigesti, kuid kaotasid lihtsalt halva õnne, halbade kaartide ja oponentide lolluse tõttu.

Kui pokker on sport, siis on see tõenäoliselt ainuke sport, kus kaotaja saab öelda, et ta kaotas oma oponentide halbade mänguoskuste tõttu. Ükski poksija ei saa süüdistada oma vastast amatöörluses pärast seda, kui ta on matile pikali löödud, jalgpalli meeskonna mänedžer ei saa esineda süüdistusega, et teine meeskond lõi lollusest võiduvärava.

Ma ei taha sellega ütleda, et pokker on kõige ebaõiglasem spordiala. Poks on üks julmemaid spordialasid, kus võistleja võib teha kõik õigesti ja siiski kaotada, mitte ebaõnnestunud rusikahoobi tõttu viimasel minutil, vaid seepärast, et ebakompetentsete ja ebaprofessionaalsete kohtunike kolleegium otsustab vale mehe kasuks. Kui sa ei ole poksiga kursis, siis tea, et seda juhtub tihti, õigemini liialt tihti ja see on ka üks põhjustest, miks poks ei ole enam juhtiv spordiala, nagu ta oli seda 1990ndate keskpaigani.

Jalgpall on teine ala, mil osalejad võivad saada meisterliku pingutuse eest teise koha. Üks mu hea sõber kaotas võimaluse mängida FA Cup finaalis, sest joonekohtunik tegi vea ja tühistas värava, mis oli selgelt reeglitepäraselt löödud.

Igas spordis leidub elemente, mis on võistleja kontrolli alt väljas, need tabavad sportlasi ootamatult ja jätavad nad mängust välja, pokkeris juhtub seda pidevalt ning võime toime tulla pettumuste ja ebaõnnega ongi peamine hea mängija tunnus.

Võime olla võidukas vaatamata juhuslikkusele tõestab ikka ja jälle oskuselemendi olemaolu pokkeris. Johny Chan, Doyle Brunson ja Phil Hellmuth ei võitnud kümmet WSOP käevõru mitte seetõttu, kuidas kaardid segatud olid, vaid hoolimata sellest, kuidas nad segatud olid.

Ok, ehk ei ole sa nõus, et pokker on sport, mõnele jääb sport alati higiseks füüsiliseks pingutuseks, inimese vastupidavuse ja võimete piiri testiks. Aga ühte asja ei saa eitada – pokker on pealtvaataja sport, ehk on ta isegi üks parimaid pealtvaatajate spordialasid.

Alates sellest, kui me saame näha mängija käes olevaid kaarte sellistel tähtsatel showdel nagu World Poker Tour, on pokker olnud pealtvaatajate sport. Mitte ainult sellepärast, et me saame piiluda mängija kaarte, vaid me saame vaadata sügavale mängija hinge sisse – me näeme, kuidas ta reageerib pingelises olukorras; me näeme, kui hästi ta tunneb oma vastaseid; me näeme, milline ta valetades välja näeb.

Pokkeri näitamine televisioonis tutvustab mängu uutele mängijatele (arvatavasti on Chris Moneymaker üksi viimase kolme aasta jooksul toonud mängu juurde 50 % uutest mängijatest) ning on aidanud ka mittemängijate enamikul aktsepteerida ja mõista pokkerit. Pokker on tänapäeval kõikjal, sponsoreerib TV showsid, seda mängitakse kuulsates filmides ja olemas on isegi pokkeri telekanalid. Mul oli oma perekonnale väga kerge selgitada oma elu pokkerimängijana pärast seda, kui sidusin end pokkeri meediaga, sest mu lähedased nägid, et pokker on kõikjal ning möönsid, et vaatavad seda isegi.

Päeva kindlatel kellaaegadel saab satelliit TV-s jälgida pokkerit neljalt kanalilt üheaegselt. World Tour Poker`il on oma show, the World Series näitab oma showd, hilja öösel võib näha täiesti tundmatute mängijate mängu 4. kanalil ja on olemas ka minu lemmikshow - High Stakes Poker. Neid pokkerishowsid ei näidata populaarsetel kultuurikanalitel, vaid spordikanalitel - Suurbritannias näitavad pokkerit Sky Sports ja Eurosport ning Ühendriikides on pokker üks populaarsematest showdest ESPN-s.

Pokker pole ainult televisioonis populaarne, päevas klikitakse tuhandeid kordi www.youtube.com saidil, et näha parimaid klippe pokkerishowdest.

Pokker mitte ainult ei domineeri spordikanalitel, vaid see on tõenäoliselt ainuke sport, kus vaatajad kindlasti mängivad ise ka vaadatavat mängu. Paljud vaatavad poksi ja kegejõustikku, kuid seda harrastavad vähesed. Pokker on ligipääsetav igaühele, kel on pakk kaarte või internetiühendus. Kuna pokker on kergesti kättesaadav, siis on ta kõikidest soprdialadest kõige mittediskrimineerivam. Ei ole piiranguid eale (kui oled juba täisealiseks saanud), soole, võimekusele või füüsilistele eeldustele, ka pole ükski pokkerimängija viibinud vigastuse tõttu mängust pikalt eemal.

Sportlased peavad minema pensionile veel suhteliselt noorte meestena, kuid Doyle Brunson domineerib veel 73 aastaselt suurtes mängudes. Mitte ühelgi füüsilisel spordialal ei mängi mehed ja naised koos, kuid pokkeris külvab Jennifer Harman oma meesvastastesse hirmu ja heitumust. Spordialad nagu poks ja korvpall eelistavad neid, keda on õnnistatud suuruse ja jõuga, samal ajal, kui paljud pokkerimängijad on ausalt öeldes hirmsas füüsilises vormis.

Lõpetuseks, pokker on ülimuslik pealtvaataja sport, sest pealtvaatajast võib saada sportlane. Ma võin vaadata ühel nädalal World Poker Tour`i ja juba järgmisel mängida seal ise. Pokker on ainuke mäng, kus megastaar ja õnnemängur võivad mängida samal üritusel võrdsetel alustel. Chris Moneymaker sõitis buldooseriga üle megastaaride kambast ja tegi sellega teoks miljonite amatööride unistuse, nüüd on suured finaallauad üle ujutatud tundmatute mängijatega.

Pokkerishowde reitingud televisioonis on küll langenud, kuid nad on kukkunud kolossaalse pealt lihtsalt üüratu peale. Niikaua kuni peamised spordikanalid jätkavad pokkerishowde näitamist, võime me öelda, et pokker on sport!.

VEEL LUGUSID

Mida Sa arvad?