Tuntud pokkerimängijatest ja nende edulugudest. "JÕMPSIKAS" (esimene osa)

Tuntud pokkerimängijatest ja nende edulugudest. "JÕMPSIKAS" (esimene osa) 0001

Kui küsida pokkerihuviliselt, kes on maailmas pokkerimängija number üks, on igaühel pakkuda oma eelistus: mõnede jaoks Doyle Brunson, mõnede jaoks Chan… Ivey, Negreanu, Hansen… paljude arvates kadunud Ungar ning kindlasti mahub sinna nimekirja ka Phil Hellmuth. Kui küsida sedasama Phil Hellmuth`i enda käest, siis saab vastus olla vaid üks: Phil Hellmuth! See, et vahel ka teised turniire võidavad, tulenevat vaid sellest, et pokkeris maksab peale oskuste ka õnnefaktor.

Just sellise imago on endale kujundanud Phil Hellmuth. Ei, pole vähimatki kahtlust, et ta on pokkerimaailma üks suurimaid staare ning tema võitudele on vähestel midagi vastu panna. 1989. aasta maailmameister, kümme WSOP bracelet`i, hulgaliselt turniirivõite, sh. tippturniiridelt. Kuid tema isiksus ja suhtumine on pakkunud isegi saavutustest suuremat kõneainet!

Hellmuth esindab põlvkonda, kes on pokkerimaailmas viimase 15-20 aasta jooksul domineerinud. Ta on puhastverd ameeriklane ning sündinud 1964. aastal Madisonis (Wisconsin, USA). Pokkeriga tutvus Hellmuth 1985. aastal ning sellest sai tema suur hobi. Koos ülikoolikaaslastega peeti hulgaliselt pokkeriturniire (panused oli mõnekümnedollarised) ning Phil oli nendes äärmiselt edukas. Ta suutis pokkerimängu tuludest tasuda õppelaenu ning omajagu jäi ülegi. Hellmuth`i isa oli hinnatud ülikooli professor, kes ei teinud alguses poja pokkerimänguhuvist suuremat numbrit, kuid hiljem ei seedinud ta seda silmaotsaski ning võrdsustas pokkerimängija narkodiileriga. Põhjus peitub arvatavasti selles, et vanemate arvamusest mitte hoolinud Phil jättis pärast kolm aastat kestnud õpinguid ülikooli pooleli, leides, et elukutselise pokkerimängijana on tal elus rohkem võimalusi. Tal olid äärmiselt auahned plaanid saada maailma parimaks pokkerimängijaks läbi aegade ning tagantjärgi ei saa tõepoolest väita, et ta unistused poleks tõeks saanud, sest hetkel leidub pokkerimaailmas vähe inimesi, kes ei liigitaks teda vähemalt viie parima pokkerimängija hulka. Pokkerilaudades teenis ta tänu oma kõrgele egole ning kohati väljakutsuvale käitumisele hüüdnime "poker brat" (jõmpsikas).

Esmakordselt näitas Phil Hellmuth ennast 1988. aasta WSOP-l, kus esines võrdlemisi edukalt. $1500 maksval 7-Card Stud hi/low turniiril sai ta viienda koha ning tuli rahadesse ka põhiturniiril, olles 33-s. Endale nime ta küll sellega ei teinud, kuna üldise tähelepanu keskmes oli sellel turniiril muidugi Johnny Chan, kes tuli teist korda järjest maailmameistriks. Kuid samal aastal sai ka Hellmuth oma esimese suurema turniirvõidu ning võis optimistlikult mõelda järgmisel aastal toimuva WSOP peale.

Järgmise aasta WSOP-l jõudis Hellmuth algatuseks PL Omahas finaallauda (taas viies koht) ning läks põhiturniirile oma unistust teaks tegema. Osales 167 mängijat ning Hellmuth jõudis kolmanda stackiga finaallauda. Tema stack suurenes tänu edukale mängule kolmekordseks ning lõpptulemuseks oli finaali jõudmine. Vastaseks ei keegi muu kui Johnny Chan ise, kes jahtis oma kolmandat järjestikust tiitlivõitu. Kuigi Chan oli tuntud kui fenomenaalselt hea heads-up mängija, oli ülekaal chippide osas noorema vastase poolel. Viimases jaotuses kohtusid omavahel Chani A7s ja Hellmuthi üheksate paar (preflop all-in) ning üheksad pidasid vastu! 24-aastane Hellmuth (läbi aegade noorim WSOP võitja) tõusis üleöö pokkeristaari seisusesse.

Pokkerimaailmas kehtib reegel, mille kohaselt on mängijal, kel suurvõit käes, hiljem oluliselt lihtsam edasi minna. Paraku jääbki paljude mängijate jaoks see võit suurimaks ja sageli ainsaks tippsaavutuseks. Hellmuth sinna kategooriasse kindlasti ei kuulu., sest kokku on ta võitnud 10 WSOP Bracelet`i (võrdne Chani ja Brunsoniga, kuid tema tiitlid teeb seda väätuslikumaks asjaolu, et need on tulnud aegadel, mil mängijate arv oli ka kõrgem kui näiteks 1970ndatel, mil näiteks Brunson sai enamuse oma võitudest).

1993. aastal võitis Hellmuth WSOP-l kolm osaturniiri. Ka põhiturniiridel pole ta just kehvasti mänginud, olles näiteks 2001. aastal viies. 2005. aastal võitis Hellmuth äärmiselt kõrgetasemelise turniiri National heads-up Poker Championchip (osales maailma 64-le eliitmängijat). Samal aastal oli ta tasemel ka WSOP ja WSOP Circuit Eventi`te parimatele korraldatud superturniiril Tournament of The Champions (kus mäletetavasti näitas end heast küljest ka Imre), saavutades kolmanda koha.

VEEL LUGUSID

Seotud mängijad

Mida Sa arvad?