Tuntud pokkerimängijatest ja nende edulugudest. "LEGEND" (esimene osa)

Tuntud pokkerimängijatest ja nende edulugudest. "LEGEND" (esimene osa) 0001

Nii nagu iga (spordi)ala vajab iidoleid, vajab ta ka legende. Reeglina saavad legendideks need iidolid, kelle kõrgaeg võib küll juba möödas olla, kuid kes on sellest hoolimata sügaval oma rohkete fännide südames. Nii on näiteks endistest vutiiidolitest Pelest ja Maradonast saanud elavad jalgpallilegendid, kuigi nad pole hetkel ligilähedaseltki samal tasemel kui nooruses. Nii noored kui vanad käivad kontserdil, mille annab Rolling Stones või Phil Collins, hoolimata sellest, et nende artistide kuulsaimad hitid jäävad aastate taha.

Nii on ka mõningaid ülimalt kuulsaid pokkerimängijaid, kelle tippsaavutustest on küll omajagu aega möödas, kuid keda ümbritseb siiani aupaiste. Need mehed on pokkerimaailmas samasugused legendid nagu Rolling Stones kontserdilaval või Pele vutistaadionil. Pokkerilegende ühendab Binion`s Horseshoe Poker Hall of Fame (Kuulsuste Hall). Sellesse nimekirja kuulub hetkeseisuga (august 2007) 35 mängijat, kellest paljud pole kahjuks enam elavate kirjas. Ja ega Kuulsuste Halli saamine kuigi lihtne ei ole, kuna sinna saavad kuuluda vaid need mängijad, kes on pikemat aega näidanud pokkeriturniiridel väga häid saavutusi. Nii pole Kuulsuste Halli liikmete seas kedagi nn. "noorest kaardiväest" (Negreanu, Ivey, Hansen jt.) ja ka kolmekordne maailmameister Stu Ungar pääses sinna alles neli aastat pärast oma surma. Ning hetkel hinnatuim pokkerimängija Phil Hellmuth, kelle meheteod ulatuvad pea 20 aasta taha, pääses sinna alles selle aasta juulis pärast 11-da braceleti võitmist.

Elavatest legendidest, pokkeri Kuulsuste Halli liikmetest, on kõlavaimad nimed Doyle Brunson ja Thomas Preston (tuntud rohkem hüüdnime Amarillo Slim järgi). Esimene nendest on tänaseni tipptasemel tegevmängija, kellele tahakski pühendada järgneva loo.

Doyle Brunson sündis 1933. aasta suvel pere esimese lapsena Texase osariigis, väikelinnas, kus elas vaevalt sada elanikku. Tänu oma kodulinna väiksusele tuli poisil pidevalt teistesse linnadesse joosta ning tugev trenn tegi temast paljutõotava noore keskmaajooksja (kulutas ühe miili läbimiseks 17-aastaselt 4:38). Jooksmisest enamgi huvitas teda korvpall ning varsti sai temast osariigi korvpallivõistkonna liige. Doyle Brunson polnud kaugel ka mängimisest NBA-s (Los Angeles Lakers`i eelkäijas), kuid tõsine vigastus, mille ta suvel töötades sai, tegi tema sportlasekarjäärile kiire lõpu. Veendunud, et profisportlast temast ei saa, keskendus Doyle õpingutele. Ta omandas 1955. aastal magistrikraadi.

Pärast saatuslikku vigastust tutvus Brunson ka pokkerimänguga. Temast sai kiiresti hea mängija ning võidetud rahast oli voodi külge aheldatud noorukile palju abi. Pärast ülikooli lõpetamist seisis Brunson küll taas oma jalgadel, kuid kirg mängimise vastu polnud kadunud. Oma esimesel (ja ainukesel) töökohal müügimehena pidas ta vastu vaid mõned päevad. Teenides esimese tööpäeva lõpus korraldatud mänguõhtul 7-Card Studi mängides rohkem kui oma kuupalga, andis ta peatselt sisse lahkumisavalduse ning temast sai elukutseline kaardimängija.

Brunsoni karjäär algas 20. sajandi pokkerimängijale omaselt kriminaalide poolt kontrollitavates illegaalsetes mängupõrgutes. Nendes mänguurgastes tuli sageli ette taplusi ja relvadega vehkimist ning mõnel korral langes ka Brunson vägivalla ohvriks või varastati paljaks. Ta külastas koos sõbraga hulgaliselt Texase, Lousiana ja Oklahoma mängukohti, kuni tutvus kahe mehega, kes elasid nendega sarnast elu. Need olid Amarillo Slim ja Sailor Roberts. Brunsoni sõber eraldus peatselt seltkonnast, ülejäänud kolm aga koopereerusid ning alustasid kuus aastat kestnud reisi USA-s. Reis oli täis metsikut gamblemist - pokker, golf, hipodroom jne. – ühesõnaga kõik, mida sai vähegi raha peale mängida. Romantilisest road-gambleri elust oli asi kaugel, kuna tegemist oli vägagi ohtliku ettevõtmisega. Samas andis see ülimalt kasuliku elukogemuse ning kõikidest eelnimetatutest said kunagi ka pokkeri maailmameistrid. Kuue aastaga oli meestel kõrvale pandud arvestatav rahasumma ning teekond suundus Las Vegasesse, kus nad suutsid kõik oma varud kasiinodes maha mängida. Pärast seda otsustasid nad mitte enam koos mängida, kuid jääda sellest hoolimata sõpradeks.

Brunsoni elustiil muutus pärast aastaid kestnud road-gambling`ut pisut paiksemaks, kuid ta kogus kiiresti uue kapitali ning mängimine jätkus täistuuridel.

1960. aastal kohtas Doyle oma tulevast naist Louise`t, kellega abiellus kaks aastat hiljem. Seesama, 1962. aasta oleks tulevasele pokkeristaarile võinud jääda ka viimaseks, kuna Brunsonil avastati vähkkasvaja ning mehele ei antud elulootust enamaks kui kolmeks kuuks. Hämmastava elutahtega Doyle otsustas ülimalt riskantse lõikuse kasuks ning pääses lausa imekombel. Hiljem oli vähiga kimpus ka Louise, kuid temagi sai haigusest võitu. Paaril on neli last, kellest tütar Doyla suri 80ndate alguses vaid 18-aastaselt. See traagiline sündmus muutis kuulsa pokkerimängija süvausklikuks.

Seevastu võib ta oma ainukesest pojast aga vaid rõõmu tunda. 2005. aastal WSOP bracelet`i võitnud elukutseline pokkerimängija Todd Brunson on pokkeris hästi läbi löönud ning nii moodustavad Brunsonid siiani ainsa isa-poja koosluse maailmas, kes on suutnud WSOP kuldse käevõru välja teenida.

1970. aastal oli Brunson üks kuuest Las Vegase kaardihaist, kelle vahel selgitati hääletamise teel esimene pokkeri maailmameister. Esimesel hääletusel andis ta oma hääle iseendale, kuid kuna nii tegid ka tema vastased, tuli korraldada lisahääletus ja seal valiti võitjaks Johnny Moss. Kaks aastat hiljem oli Brunsonil võimalus tiitel ausalt võita, kuid jõudes kolme parema hulka, tundis ta end niivõrd kehvasti, et oli nõus mängust $20.000 eest loobuma. Alles 1976. aastal võitis ta oma esimese bracelet`i.

VEEL LUGUSID

Seotud mängijad

Mida Sa arvad?