Annad kuradile sõrme....(neljas osa)

Annad kuradile sõrme....(neljas osa) 0001

Õnnetu postsovietina olin veidike sarnases situatsioonis nagu ameeriklased praegu. Raha liigutamine virtuaalmaailmas oli meikälaisille pea ülesaamatu takistus. Krediitkaarti ei olnud ja ei näinud ka viisi, kuidas ma selle pangalt välja peaks petma. Kuigi mul oli korter, ei saanud seda tagatiseks panna, sest õnnetu juhuse tõttu olin selle omandanud valedokumentide alusel toimunud tehingu tulemusena. Kohtuvaidlus endiste omanikega, kes olid korteri õnnetult välja üürinud mingile kuritegelikule grupeeringule ja kes siis omakorda suutsid korduvalt notarid ära petta, kestis 7 aastat enne kui mind tunnistati heauskseks ostjaks ning kinnisvara mulle jäi. Vastasel juhul oleks mulle määratud karistusalustelt (pahad saadi seekord isegi kätte!) igakuine tagasimakse about 1000 EEK-i kuus... pension seegi. Moneybookersist ei teadnud siis veel midagi, Neteller ei tunnistanud selliseid kahtlasi institutsioone nagu Laos, Indoneesia, Eesti. Triobetist polnud kah veel kuulda, et otse pangaülekannet teha.

Endiselt tuli leivakõrvast teenimas käia piiri taga. Jeff (Lisandro) oli avanud Tšehhimaal sellises kenas linnakeses nagu Teplice väikese kasiino ja kutsus mind sinna järelevaatajaks. Mingid araablased olevat ruletis kahtlaselt pika perioodi vältel endiselt plussis olnud. Minu ülesandeks oli jälgida, ega ei toimu mingit kokkumängu. Samal ajal külastasin veel ümberkaudsetes külades asuvaid kasiinokesi ja mängisin seal BJ-d. 777-nimelises mängukohas kogesin teistkordselt elus informatsiooni levikut omal nahal (esimest korda juhtus see Eestis kasiinolaeval- jah ka selline on siinmail käinud- kuid siis tundis mingi jagaja mind lihtsalt eelnevast kogemusest). Sisenesin kasiinosse, esitasin passi ja istusin esimese ettejuhtuva BJ laua äärde. Mõõdus 5, 10 siis 15 minutit ja kui midagi ei juhtunud, uurisin milles asi, miks klienti ei teenindata. Vastus oli väga selget keelt kõnelev ja konkreetne:" Sina BJ-d mängida ei saa ja rahu majas." Oh sa poiss, ma mitte ei olnud selles kasiinos esimest korda vaid ka kogu riigis üldse! Jeff siiski loobus kasiino pidamisest hiljem ja üritas avada Prahas pokkerituba. Olime Tonyga mõlemad seal houseplayeriks lisaks veel Jean-Robert Bellande (kõva gämbler ja jutumees, ka pokkeriringkondades suht tuntud). Seal sai elus esimest ja seni viimast korda mängitud 7-card stud`i PL formaadis. Harva juhtus, et käsi lõppes enne kui kellegi stäkk. Ka Prahas sai BJ-d taotud kuid pidi olema teadlik kus on turvaline. Nimelt selles linnas osades kasiinodes ei ole kaardipaki sisu alati konstantne ja nii mõnigi kaardilugeja on oma näpud seal ära kõrvetanud. Jeffiga koos tegime ka mõned Venemaa reisid. Kuid kuna kõikumised on BJ-s ikka väga suured ja ühekordse segamisega kohti enam ei leidunud, otsustasin selle mängu asendada tasapisi pokkeriga. Samuti ei ole meeldiv tunne kui peale meeletut miinussessiooni sulle teatatakse, et ära siia majja enam oma jalga tõsta või tullakse peale korralikku võitu sulle kempsu järele ja küsitakse jootraha töölistele. Harva, kuid juhtub ka vastupidist. Moskva väidetavalt kõige vanemas tegutsevas kasiinos "Arlekino" olen siiamaani "kuldklient", mis tähendab, et iga kuu esmasel kasiinokülastusel saaksin 400$ boonust. Juhtus see nii. Esimesel korral sealses kasiinos kaotasin kiirelt 10000$ ja joostes toodi mulle lihtsureliku klubikaardi asemel kuldse maskiga Arlekino pildiga kaart. Kahe järgmise päevaga sain tõsi küll 14000 tagasi kuid paar aastat hiljem kui sinna kasiinosse uuesti läksin, pandi mulle lahkelt lauale...400$ eest chipse

Viimane vaid BJ-ga seotud reis toimus 2006. aasta sügisel Vilniusse. Hotell Novotel pakkus seal mängijaile sellist vahvat boonust nagu loobumist ässa vastu, mis annab ilma ühtki kaarti nägemata edu maja üle. Päris mitu päeva pidasid vastu enne kui mu "teenetest" loobuti. Kuna tagasilennuni jäi mõni päev aega, mängisin Pokernews`i kontoris koos Tonyga WCOOP peaturniiri ja öösel peale turniiri lõppemist ütles ta mulle saatuslikud sõnad: "Kas tead, et mõne tunni pärast sõidad Londonisse UK Openile?" Selle turniiri võit tõi mind põhimõtteliselt live pokkerisse tagasi. Eelnevalt olin mitu head aastat elatunud pea eranditult internetipokkerit mängides. Üheks erandiks oli Eestis korraldatud Speed Poker maailmameistrivõistlused. Tol turniiril juhtus ka juba varem ajakirjandusest läbikäinud seik, kus Tony pakkus nii mõnelegi eesti mängijale võimalust peaturniiril osaleda tema raha eest. Kuid tookord osutusin ainukeseks, kes pakkumist tagasi ei lükanud. Niisiis 2004 olin lihtne online liinitööline limittexast ja omaha hi-low-d pressides. 2005 oli mängukassa tõusnud uuele tasemele ja võimaldas ilma stressita mängida partypokeris 215$ buy-in-iga sit & go turniire. See oli kuldne aeg. Ei olnud harvad juhud, kus esimese taseme lõpuks oli järel 4-6 mängijat! Kahjuks kestis kuldajastu napi aastakese ja praeguseks on asi nii hull, et 4. taseme lõpuks on sageli alles veel kõik alustanud ning mäng on kaotanud oma majandusliku mõtte. 2006-2007 Londoni turniir ja seejärel veel hulk komandeeringuid: Holland-Singapur, Austria Kevadfestival, Las Vegas, Saint Kitts, Melbourne korduvalt. 2007 aasta Vegase peaturniir jäi mulle eriti õnnetuna meelde. Mängisin kokku 5-6 kätt turniiri jooksul. Kõik olid paarid ja iga kord olin kas AA või KK vastu. Õnneks leidus sealmail päraturikas kasiino nimega Bellagio, kus kaks aastat sai turvaliselt lapitud kõik downswingid, reisikulud ja ka sukasäärde tuli nii mõnigi uus rida juurde heegeldada. Noh ja 2008 tuli nagu boonusena T-6 pokkeritoa poolt pakkumine hakata nende tiimi liikmeks. Kuigi saatus ei olnud just liiga helde selle pokkeritoa vastu, on minul siiani liigutuspisarad silmis kui püramiidskeemi kindralit meenutan. Nii naiivne, nii sinisilmne. Ta tõepoolest uskus,et suudab ruttu rikkaks saada. Kuulu järgi olin üks väheseid tiimi liikmeid, kes õigel ajal suutis cashout nuppu pressida ja ei läinud vägisi seitsmekohalisi kasuminumbreid püüdma.

2009 algas järjekordse Aussie Millions turniirisarjaga. Mis edasi saab, näitab aeg. Üha enam tundub, et pokkergi on tasapisi hääbumisele määratud- robotid ja igasugu muud programmid tapavad suuresti mängulised oskused ja edu, mida andis võime vastaseid jälgida. Loota, et live turniiridelt saab koralikku kasumit teenida oleks samuti naiivne, reisi- ja korralduskulud eeldavad vähemalt 30% üleolekut kõigist ülejäänud mängijaist. Lisaks nagu mõnitusena sain hiljuti teada, et Olympic kasiino Tallinnas olevat mult maha võtnud n.ö. BJ mängukeelu. See neid ei päästa. Mul on siiani alles Eesti hasartmängude Korraldajate Liidu vastus Rahandusministeeriumi järelpäringule, milles palutakse selgitada mispärast kodanik M.K. ei saa osaleda kaardimängus BJ nende kasiinos. Vastus oli lühidalt järgmine: " Mängustiil, mida viljeleb eelpool mainitud kodanik, vähendab tema kaasmängijate võiduvõimalust." Kui see ei aja naerma, mis siis veel ajab? Samas kui ma oleks kõik need aastad saanud sarnastel tingimustel teiste mängijatega osaleda antud mängus 8 tundi päevas, 5 päeva nädalas, polnuks mul vaja kuhugi rändama minna (matemaatiliselt suht kergesti tõestatav) ja see lugu ning nii mõndagi muud oleks jäänud nägemata/ kogemata.

Uutele seikluseotsijaile oskan soovitada nii mõndagi. Üle BR mängimine lõpeb enamikel juhtudel varem või hiljem katastroofiga. Nonsenssina aga väidan, et ainult BR järgi mängimine ja samas uuele tasemele jõudmine on väga vaevarikas ja aeganõudev (seejuures tuludest ka elatudes). Mängurlusest elatumiseks vajaminevat rahahulka omavatel inimestel on üldjuhul niigi olemas piisav sissetulek. Seega reaalne tee tippu on kasutada kellegi abi. Kahjuks kõik ei pruugi elus "Tony" kohata. Mul vedas. Kiidan heaks kõik mis on juhtunud ega kahetse midagi.

VEEL LUGUSID

Seotud mängijad

Mida Sa arvad?