Eesti pokkerimängijad: Runnar Lindepuu

Eesti pokkerimängijad: Runnar Lindepuu 0001

Runnar Lindepuu (pildil) on hetkel Eesti pokkeri kuum nimi - ühe kuu sisse mahtus tema teine koht PokerNews Cup Alpine`l ja Classic Open`i põhiturniiri võit.

Kuidas ja kus Sinu pokkerikarjäär alguse sai?

Alguse sai 2006. aastal sõpradega peetud 25-kroonisest turniirist. Paar aastat varem olin netis edutult freerolle mänginud ja kuna kohe tulemust ei tulnud, siis jäi asi tookord poolikuks. Aasta lõpus läksin esimest korda Park Hotelli Olympic Casinosse New Player's Choice turniirile, kus istusin ülitightilt. Kui lõpuks sain QQ ning meeletu kätevärinaga tõste tegin, siis vanemad olijad muigasid ja foldisid, võitsin blindid. Ega rohkem käsi esimesest korrast mäletagi. Viies katse 2007. aasta jaanuaris tõi aga hea kaardijooksu ja esimese turniirivõidu (lõpus tehti küll diil, aga ma sain suure chipliidrina suurima osa auhinnafondist). Umbes samal ajal pakkus Pokernews Party Pokerisse $50. Mängisin sellega micro cashi ja odavaid sit'n'go turniire ning püsisin enam-vähem nullis. Tiksusin nii sügiseni. Siis tuli murrang, milleks oli "Harrington on hold'em". Pacificusse kolides näitasin sit'n'go-del peale seda 30% ROI-d ja esmakordselt hakkas bankroll stabiilselt kasvama. 2008. aasta alguses hakkasin Partys PLO "shortstäkkeriks", kaotada seal peaagu ei saanud ja bankroll muudkui kosus. Aprillis võitsin pileti WSOP Põhiturniirile ja juulis enne Vegasesse minekut lõpetasin tööl käimise ära. Suvel-sügisel kuivas aga fullring PLO praktiliselt kokku ja sama hakkas tegema minu bankroll. Siis alustasin Texase cash game õppimise ja harjutamisega. Esimesed 55k kätt PL50-100 tasemel on bankrolli taas kasvama pannud, nii et ma liigun ilmselt õiges suunas.

Kas hetkel elatud ainult pokkerist või teed ka mingisugust "päris tööd"?

Alates eelmise aasta juulist pole ma "päris tööd" teinud.

Räägi paari lausega ka oma teistest harrastustest. Olen kuulnud, et oled kõva käsi näiteks keeglis. Vastab see tõele?

Üle 10 aasta olen mänginud sportkeeglit, selle aja jooksul olen tulnud 7 korda Eesti meistriks, millest enamus on meeskondlikud võidud, individuaalselt olen korra pronksini jõudnud, paar korda olen maavõistluses Eesti koondisse pääsenud ja kolm korda olen ka klubide maailmakarikal mänginud (ilma suurema eduta). Lisaks veel orienteerumine umbes 16 aastat, olen keskmise harrastaja tasemel ja suuremaid võite pole tulnud.

Tundub, et võistlemine on Sul kohe nagu veres või mis?

Nojah... ja kui keharamm väheneb, siis tuleb tubasemaid ja rahulikumaid alasid otsida (naerab).

Mõni mängija varjab oma kodanikunime, sest ei taha avalikult pokkerimängijana tuntuks saada, Sina pole seda teinud.

Kuna minu eesnime on Eestis täpselt üks, siis niikuinii oleks raske anonüümseks jääda ja samas ma ei leia, et ma millegi sellisega tegeleks, mida ma varjama või häbenema peaks.

Aga mingite eelarvamustega oled pokkerimängijana siiski kokku puutunud? Kuidas näiteks sugulased, sõbrad ja tuttavad Sinu pokkerihuvisse algusest kuni praeguse hetkeni suhtunud on?

Eelarvamusi oli/on paljudel. Mind on peetud hasartmängusõltlaseks ja küsitud, et palju juba kaotanud olen. Ega algul eriti ei usutud, kui ütlesin, et on võimalik pikema aja jooksul plussis olla või et üldse on võimalik võita. Viimasel ajal pole enam sel teemal juttu olnud, ilmselt on harjutud. Vähemalt pole keegi mind tagasi "normaalsesse" ellu püüdnud suunata.

Kas eelistad turniire või rahalaudu? Ma julgen pakkuda, et suurturniirid erinevates kohtades ja vahetult inimeste vastu on küll huvitavamad, aga rahateenimiseks tuleb netis mängida?

Kuni PN Cupini tuligi elamisraha internetist, seal mängin viimasel ajal põhiliselt rahalaudu, live turniirid meeldivad ja on huvitavad, paari suuremat turniiri olen tõeliselt nautinud, nii et neid tahaks tõesti rohkem mängida.

Laiema tuntuse eestlastest pokkerimängijate seas saavutasid sel aastal osaledes PN Cup Alpine 2009 põhiturniiril ja tuues sealt koju 2. koha karika ning auhinnaraha, räägi lähemalt sellest turniirist.

PN Cupile sain läbi Full Tildi ja Pokernewsi freerolli. Enne põhiturniiri mängisin seal veel kolmel väiksemal turniiril ja jõudsin korra finaallauda, seega esimene närv ja pinge oli peaürituseks maas ning sain rahulikult mängima minna. Loosiga läks suhteliselt hästi, sest reeglina oli tuntud agressiivne pro mu paremal käel, mis tegi elu natuke lihtsamaks ja boonusena sain õppida nii mõndagi LAG mängustiili kohta. Praegu tundub, et kogu turniir läks suhteliselt pingevabalt – esimese päeva keskel sain suure stäki, mis kasvas praktiliselt kogu aeg ja minu turniirielu enne heads-up'i kordagi ohus ei olnud. Kõige meeldivam aeg oli muidugi "bubble'mäng", mil mul lasti lauda täielikult valitseda ja igalt positsioonilt iga lehega blinde varastada. Kõige raskem hetk oli ilmselt siis, kui neljakesi alles olime ja ma ülisuure poti JJvsAA kaotasin. See lõi mõneks hetkeks rööpast välja, sundisin enda siis ülitightiks, et normaalne olek tagasi saada. Samal ajal jätkasid ülejäänud kolm reibast mängu, mis lõppes kahe mängija kiire väljakukkumisega ja minu heads-up'ini jõudmisega. Kahekesi mängisime umbes kolm tundi, aga viimast lööki ei suutnud ma siiski anda ja tuli leppida teise kohaga. Võit jäi selle JJvsAA taha ja heads-up'is oleks ilmselt pidanud mõneski kohas teisiti mängima. Arvan, et arenguruumi on ning leidub asju, mida juurde õppida.

Milline saavutus pokkeris on Sinu enese jaoks kõige olulisem ja milline kaotus kõige valusam?

Kõige olulisem saavutus on loomulikult PokerNews Cupi 2. koht, bad beat'e ma pikalt ei põe, nii et ei oskagi midagi välja tuua, pigem on minu enese halb mäng see, mis mind vahel vanduma ajab.

Kui võrrelda mängijaid WSOP-l ja PN Cupil, siis kas võid tulemusest sõltumata öelda, kus olid raskemad vastased?

PN Cupil olid raskemad või vähemalt nimekamad, WSOP-le satub igasuguseid mängima, nii et WSOP põhiturniiri esimesed päevad on ilmselt lihtsaimad, mis suurturniiridel üldse olla saavad.

Paljud elasid Sulle WSOP aga ja eriti PN Cupi ajal foorumis kaasa ja Sa olid ka ise aktiivne ning andsid oma olukorrast teada, kui palju Sind segab või innustab sellise tähelepanu all mängimine?

Pigem ikka innustab, see on meeldiv, kui käekäigu vastu huvi tuntakse ja kaasa elatakse.

Mis oli PN Cupil Sinu edu saladus? Mis on üldse Sinu tugevamad küljed enda arvates?

Rahulikkus ilmselt, ma ei lase ennast kisast-kärast häirida, "bad biite" südamesse ei võta, "tilti" väga kergelt ei lähe ja emotsionaalseks ei muutu, olen selline tuim põhjamaalane.

Olen Sinu mängu paar korda kõrvalt veidi jälginud ja minu arust on Sind pea võimatu "lugeda", vähemalt mina ei suuda aru saada, kas Sa ootad oma panusele parasjagu väljamaksmist või palvetad salamisi, et vastane käe maha paneks? Millest mõtled, kui oled teise mängija riveripanuse peale "õhuga" (näiteks 10-kõrge Classic Open 2009 põhiturniiril leedu mängija vastu) kõik nööbid sisse lükanud ning tead, et juhul, kui ta maksab, on Sinu turniir selleks korraks läbi?

Ma tean paari enda "telli", millele mul tähelepanu tuleb pöörata, aga mis vahel mänguhoos ununevad, ilmselt on ka mitmeid selliseid, mida ma ise ei tea. Et kui keegi teab, siis tulge julgelt ja öelge mulle ka (muigab). Ega ma tegelikult ei teagi, mida ma tavaliselt mõtlen, pigem lihtsalt istun ja ootan, et mis käigu vastane teeb. Mul ei käi mõttes: "Palun, palun, palun, palun foldi!!!" või muud sarnast. Classicu 10-kõrgega mõtlesin, et natuke tobe on küll nüüd kamikaze blufiga välja kukkuda, aga samas oli leedukas flopis ja turnis nii palju nõrkust näidanud ja riveriks oli just paras stäkk jäänud, mida sisse panna, nii et nägin võimalust ja otsustasin seda kasutada.

Räägi natuke Classic Open 2009 põhiturniirist, mille Sa hiljuti ära võitsid. Kas see oli Sinu esimene Tallinna Classic Casino turniir? Kuidas turniiri korraldus ja toimumiskoht meeldis?

Varem olen seal ühel väiksemal turniiril käinud, nii et see oli mul teine turniir seal. Classic on minu arust ilusaim ja uhkeim pokkerimängu koht Eestis, korraldus ja diilerite tase on hea. Mina olen mõlemal korral sealt ainult positiivseid emotsioone saanud. Classic Open või muu sarnane suurem turniir võiks järgmisel korral olla reedel-laupäeval, siis oleks ilmselt ka osavõtjate arv suurem, sest nädala sees ei saa kõik kella viieni hommikul pokkeriturniiri mängida. 7-käeline deepstäkk mäng pole ilmselt minu tugevaim külg, täislaud oleks rohkem meeldinud, aga kuidagi püsisin sees, enne finaallauda sain stäki keskmiseks kasvatatud ja kui "luckbox" ühel hetkel avanes, siis hakkas chippe juurde tulema, ja saingi veidi üllatuslikult esimese koha.

Mida soovitad algajale mängijale, kes tahaks ka kõigepealt Eestis ja seejärel maailmapokkeris tipu suunas liikuma hakata?

Õppida, õppida, õppida! Mõni üksik ehk on sündinud talent, aga ülejäänud peavad siiski vaeva nägema, raamatuid ja foorumeid lugema, õppevideosid vaatama, enda vigade ja puuduste üle järele mõtlema, niisama ei anta midagi.

Kas on olemas inimesi, kellele pokker üldse ei sobi, lausa sedavõrd, et Sa soovitaks neil sellest mängust täiesti eemale hoida?

Üldse ei sobi neile, kes üle bankrolli gämblivad, kui pere on pokkeri pärast näljas, siis on midagi väga valesti.

Aga mis on need omadused, mis annavad eelise heaks mägijaks saamisel?

Eelise annab külm närv ja tilti mitte minemine, kohanemisvõime erinevate vastaste ja mängustiilidega, tahe õppida ja areneda on ka oluline.

Tohutult lahe on tegelikult tublidele oma mängijatele kaasa elada, millal Sa seda meile jälle võimaldad? Kas mõni suurem "live-turniir" on sihikul?

Plaanis on juuni keskel taas Las Vegasesse minna ja seal üks-kaks väiksemat WSOP ja paar muud turniiri mängida.

Edu ja jääme Su järgmisi pokkerisaavutusi ootama!

VEEL LUGUSID

Seotud mängijad

Mida Sa arvad?