Intervjuu Eesti Turniiripokkeri Föderatsiooni presidendiga

  • Rainer RoometRainer Roomet
Reinaas

Esmaspäeval, 15. märtsil asutati Tallinnas pokkeriklubisid ühendav Eesti Turniiripokkeri Föderatsioon (ETPF), mille pikaajaliste eesmärkide ning otsese tegevuse kohta lähemas tulevikus jagab teavet organisatsiooni presidendiks valitud Marek Reinaas (pildil).

Tere Marek. Palun räägi meile natuke endast ning sellest kuidas jõudsid pokkeri juurde.
Olen avalikkusele enam tuntud kui reklaamitegija. Ärkan igal hommikul üles ja lähen tööle reklaamiagentuuri, kus tegutsen loovjuhina. Lisaks sellele annan välja ajalehte Kultuuri Keskus, pean kohvikut Hell Hunt.

Tunnistan, et mina pole pokkeri juurde jõudnud. Pokker jõudis minu juurde ja seda minu heade sõprade näol, kes mind selle toreda mänguga tutvustasid. See tutvus on kujunenud üsna soojaks suhteks. Nagu ütles Gerald Durrell, kes kogu oma elu sitikaid, sisalikke ja muid elukaid uuris: “Ühel õigel mehel peab üks hobi olema!” Minu hobiks on praegu pokker.

Kas Sulle tuli üllatusena, et just Sind soovisid pokkeriaktivistid näha Turniiripokkeri Föderatsiooni presidendina?
Ilmselt mängis olulist rolli see, et ma kannan pidevalt tumedate klaasidega optilisi prille, mis pokkeriaktivistide poolehoiu ja usalduse pälvis. See usaldus oli loomulikult kena üllatus, aga kindlasti ka kenake hulk vastutust, mille ulatust ma võib-olla veel lõplikult ei taju. Eestis on ju mõnikümmend tuhat pokkerimängijat, kelle huvide esindamine on suur vastutus.

Esimesed kuuldused Eesti Turniiripokkeri Föderatsiooni (tollal liidu) loomisest levisid juba 2009-nda aasta sügisel. Föderatsioon loodi aga alles eelmisel nädalal. Miks nii kaua aega läks?
Eks pokkeriliiduks võib seda organisatsiooni ka täna kutsuda, föderatsiooni nimi tuleneb pigem soovist omada sarnast nimekuju nii eesti kui inglise keeles. Ma ei olnud liidu asutamise idee juures, kuid iseenesest arvan, et iga asi tuleb parem välja kui talle piisavalt nii-öelda laagerdumisaega antakse. Nagu rahvatarkuski räägib – “tark ei torma”. Pokkerispordis on aga tarkust tarvis.

Kas võiksid meid valgustada, milline saab olema Eesti Turniiripokkeri Föderatsiooni tegevusplaan järgmise kahe-kolme kuu jooksul ning millised on pikaajalised ja peamised eesmärgid, kuhu tahetakse välja jõuda?
Juhatus pidas alles oma esimese korralise istungi, mistõttu täpne tegevuskava võtab veel veidi aega. Kindlasti tahame pokkeri tuntust ja mainet Eestis tõsta, seda ala populariseerida. Siin tuleb kohe mängu ka vajadus rahvusvahelise koostöö järele, mis meie püüdlusi toetaks. Usun, et ka järgmised Eesti meistrivõistlused tulevad veelgi edukamad just tänu föderatsiooni olemasolule. Ühesõnaga püüame tegeleda kõigega, mis on pokkeri ja pokkerimängijate huvides.

Pokkerimängijaid kindlasti huvitab Föderatsiooni edukus ja efektiivsus. Mis Sa arvad, kui kiiresti võiksime näha esimesi positiivseid tulemusi ja mida on vaja selleks, et ettevõtmine oleks edukas?
Esimene edukas samm oli kindlasti föderatsiooni asutamine. Nüüd tuleb meil ennast nähtavaks teha ning asuda võitlusse oma koha eest siin päikese all. Usun, et esimesed märgid meie olemasolust on juba olemas ning neid tuleb juurde nii päevade, nädalate kui aastatega. Pikas plaanis on selge, et ühel organisatsioonil on piisavalt jõudu vaid siis, kui tal on tugev liikmeskond. Seega loodan, et eeskuju on nakkav ja klubisid asutatakse lähiajal veel ja veel ning olemasolevad klubid koguvad kiiresti hulgaliselt uusi liikmeid. Mida suuremad ja tugevamad oleme, seda tõsisem partner saame olla mistahes meid huvitavate küsimuste lahendamisel.

Muuseas pikaajaline kogemus Eesti Reklaamiagentuuride Liidu presidendina ütleb seda, et oluline on omada pikemaajalist visiooni ja sellest rangelt kinni pidada. Omal ajal võttis ligi viis aastat, et reklaamitegijad muutuksid riigi ja ühiskonna silmis värviliste pükstega kekutistest oluliseks majandusharuks, kellega peab arvestama ja keda kutsutakse kõikides reklaami- ja meediavaldkonda puudutavates küsimustes läbirääkimistelaua taha. See nõudis olulist muudatust nii ühiskonna teadvuses kui ka reklaamitegijate enda mõtlemises – ja need muudatused võtavad palju aega. Eks sama lugu on praegu turniiripokkeriga – on tarvis, et ühiskonnas kardinaalselt muutuks suhtumine selle spordiala vastu.

Kellel on võimalus liituda Eesti Turniiripokkeri Föderatsiooniga ning mida selleks peab tegema?
ETPF-i liikmed saavad olla vaid pokkeriklubid ning seega saavad ETPF-iga liituda MTÜ-na registreeritud klubid. Iga pokkerisõbra ees on aga valik, kas liituda juba olemasoleva klubiga või oma (mängu)sõprade baasil luua uus klubi. Kõik lahendused on teretulnud. Tänased klubid on peamiselt asutatud Tallinnas, kuid loodan, et õige pea laieneb ka geograafiline mõõde. Mis puutub veel üksikisiku tasandisse, siis lähtudes Eestis hetkel kehtivatest seadustest saab klubi liikmeks astuda igaüks, kel vanust vähemalt 21 eluaastat.

Kas Turniiripokkeri Föderatsioon hakkab tegelema ka pokkeriturniiride või teiste lahedate ürituste korraldamisega?
Kindlasti hakkab. Esimene positiivne algatus on juba käima läinud – klubide vaheline turniirisari. Andke veidi aega atra seada ja sellele tuleb kindlasti lisa.

Kas ja missugust koostööd on plaanis teha meediaga – tutvustada mängu olemust, propageerida sportlikku pokkerit näiteks erinevates telesaadetes jne.
Kui meie üks peamisi eesmärke on ala populariseerimine, siis on massimeediaga koostöö möödapääsmatu. Õnneks on siin viimase aasta jooksul palju positiivseid näiteid – kasvõi Õhtulehe ja Delfi rubriigid või pokkerisaated Kanal 2-s ja TV3-s – juba olemas.

Kui me tahame muuta ühiskonna meelsust, siis meedia on meie suur abimees ja selles vallas peaks mul pisut kogemust olema. Me peame jõudma olukorrani, kus pokkerimängija sünonüümiks ei ole enam hasartmängur, vaid Eestist pärit pokkerimaailmameistrit tuleks lennujaama tervitama Olümpiakomitee president koos pasunakoori ja kepsakate lilleneiudega.

Rahalaudade (cashgame) pokkerimängijad on küsinud, et miks on loodud konkreetselt turniiripokkeri, mitte lihtsalt pokkeri föderatsioon. Mida tähendab Turniiripokkeri Föderatsioon just cashimängijatele?
Ma usun, et paljuski esindab see liit ikkagi kõiki pokkerimängijaid. Kuna meie üks soov on tuua pokker avalikku pilti kui sportmäng, siis tundus “turniiripokker” skeptikutele asjade selgitamiseks veelgi tugevam kui “sportlik pokker”. Lihtsalt “pokker” ei olnud kordagi tõsiselt kaalumisel, kuna seostub liiga tugevalt kasiinodes pakutavate laua- ja aparaadimängudega.

Kas ja missuguste välismaiste organisatsioonidega on Turniiripokkeri Föderatsioonil plaanis koostööd teha?
Oleme juba loonud kontakti International Federation of Pokeriga, kes on hetkel kindlasti kõige aktiivsem pokkerimängijate liite koondav rahvusvaheline ühendus. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis astub ETPF kõige lähemal ajal ka IFP liikmeks.

Läheme nüüd põletavate küsimuste juurde! Milline on Turniiripokkeri Föderatsiooni hinnang sellel aastal jõustunud nn. kaughasartmänguseadusele?
Ma arvan, et peamine küsimus ei ole seadus ise, vaid selle reaalne rakendumine. Siin on palju tolmu üles keerutatud ning emotsioonid on juba paar kuud laes. Tuleb aru saada riigi soovist hasartmängude üle kontrolli omada. Konkreetselt hasartmängusõltlasi on Eestis arvestatav kogus, lisaks soov maksutulu saada ning mängijaid kaitsta. See viimane tundub pokkerimängijatele suhteliselt võõras teema, kuid samas – eks on ka pokkerisaite hingusele läinud ning võib ka tulevikus minna. Sarnane stsenaarium on käivitunud paljudes Euroopa riikides – Belgia ja Norra on viimased näited, Itaalia juba vanem... Poola uus seadus on eriti karm. Ehk siis Eesti ei ole kaugeltki mitte erand ning ma isiklikult arvan, et see protsess on suhteliselt pöördumatu kogu Euroopas. Meie jaoks peitub üks põhiküsimus selles, kas hasartmänguseadus peaks üldse sellist mõttemängu, nagu pokker, reguleerima? Ja kui peaks, siis kas sarnaselt teiste hasartmängudega või mingil teisel (leebemal) viisil? Ehk siis me peame mõistma, et selline seadus on paratamatus. Meie huvides on see, et vastavad regulatsioonid oleksid võimalikult leebed nii praegu kui eelkõige tulevikus. Sellele ei aita kaasa eiramine või vastandumine. Sellele aitavad kaasa koostöö riigiga ja konstruktiivsed läbirääkimised. ETPF tahab olla riigile mõistev aga väärikas ja oma huve jõuliselt esindav partner.

Praegune olukord on asetanud pokkerimängijad keerulisse seisu, kuna internetis on võimalik mängida ainult Olympic Online pokkeritoas, mis tähendab sisuliselt, et üks ettevõte omab hetkel internetipokkeri monopoli. Kuidas Sa sellesse suhtud ning mida saab Eesti Turniiripokkeri Föderatsioon teha selleks, et meie mängijatel oleks rohkem mänguvõimalusi?
Pokkerimängijate suurim probleem on täna see, et seadusi täpselt järgides puudub valik – siinse litsentsi on saanud vaid üks operaator. Kui meil oleks täna 4-5 või isegi enam rahvusvahelist tipptegijat oma teenuseid pakkumas, siis poleks muretsemiseks vist eriti põhjust. Seega vajame vastust küsimusele, kas operaatoreid tuleb piisavalt juurde või mitte? Ja kui ei tule, siis kas on põhjuseks tahtmatus, teadmatus või kehtiva seaduse sätestatud (täitmatud) reeglid? Vastuse peab andma aeg ning föderatsioon teeb kindlasti jõupingutusi, et olukorra selgitamisele kaasa aidata.

Foorumites on esitatud tublisti süüdistusi, et seadus on vastu võetud Olympic Casino survel. Mida Sina sellest arvad? Kelle huvides kaughasartmängude reguleerimine siiski on?
Esmalt on see ikkagi riigi huvides. Nagu mainisin, on ju sarnased seadused tekkinud ka mujal Euroopas ning see protsess tundub olema pöördumatu. Kindlasti oli seda seadust vaja ka Olympicule, kuid peamiselt just seepärast, et börsifirmana ei sobi neil nii-öelda reguleerimata valdkonnas tegutseda. Eks see esmapilgul tundub kahtlane muidugi, et vaid üks operaator litsentsi on saanud, kuid oma loogika on selles ka – neil oli ju kehtiv hasartmängulitsents olemas ning seetõttu ka kaughasartmängu loa saamiseks pool teed käidud. Ma ei kulutaks oma energiat Olympicu sõimamisele foorumites – see ei vii ju edasi. Ma olen kaugel ka arvamusest, et kõik peaksid ummisjalu sinna mängima tormama. Minu arvates teevad tõsised mängijad oma otsused ratsionaalselt ning mängivad seal, kus on kasu(m)lik.
Muret tekitab pigem see, et peale Triobeti ei ole ükski pokkerituba isegi taotluse esitamiseni jõudnud. See on väga halb ning, nagu öeldud, föderatsioon peab selles osas esimeste asjade hulgas kindlasti tööle hakkama.

Kas probleemiks võib olla asjaolu, et (turniiri)pokkerit käsitletakse hetkel hasartmänguna?
Kui pokker oleks sport, siis me ei peaks lähtuma hasartmänguseadusest. Ma õigupoolest ei saa aru, miks pokker ei võiks sport olla. Meil on erinevad mängud ja täpsed reeglid, klubid ja alaliit, profid ja harrastajad, turniirid ja sponsorid, isegi Eesti meistrivõistlusi on juba aastaid korraldatud. Pokkeriinimestele ei ole vist siin mõtet pikalt hakata tõestama ka seda, et pokker on oskus- mitte õnnemäng.

Kas Turniiripokkeri Föderatsioon plaanib mingeid vastuaktsioone seoses jõustunud seadusega või on eesmärgiks hoopis teatud selgitustöö tegemine ametkondadele?
Kui te mõtlete piketeerimist Toompeal või mingit avalikku kirja Riigikogule stiilis “tühistage kohe see loll seadus, idikad” siis – vähemalt nii kaua kui mina olen president – ei! Me ei saa ennast oma esimeste sammudega narriks teha, sest siis ei võta riik meid ka hiljem arvestatava partnerina. See võib osadele radikaalsemate hoiakutega pokkerisõpradele tunduda liiga leebe, aga senine 20 aastat iseseisvat Eestit on tõestanud, et rahulik ja asjalik tee on oluliselt tulemuslikum. Täna vajame tegelikult häid ideid võimalike seadusandlike initsiatiivide osas. Ideid, mille hulgast leida need meile kasulikud ja ka teostatavad ettepanekud, mida riigile välja pakkuda. Eesti pokkerimängijad on ju meie riigi kodanikud ja sõbrad ning me ei taha elada riigis, kus seadused ei kehti ning riik ei saa oma ülesannetega hakkama. Me tahame riigil aidata mõista hetkeolukorda ning võtta vastu õigeid ja tarku otsuseid.

Kas Sinu arvates on jäädud Eesti Turniiripokkeri Föderatsiooni loomisega hiljaks? Ja näiteks kui Föderatsioon oleks loodud kolm aastat tagasi, kas siis praegused seadused oleksid pokkerisõbralikumad või mitte?
Kindlasti tuleks kasuks pikad traditsioonid ja kuulsusrikas ajalugu. Samas ajal, mil praegust hasartmänguseadust ette valmistati ehk mingi 2-3 aastat tagasi, oli pokker veel Eestis nii vähe levinud ja selle maine nii selgelt hasartmängudega seotud, et vaevalt oleks ka föderatsioon suutnud midagi ära teha. Pokker on selle sajandi mäng ning selle ideega harjumine võtab ühiskonnas aega. Aga pokkeri maine on läinud oluliselt paremaks ja üheskoos peame seda veelgi parandama. Kasvõi väsimatult selgitades, mille poolest pokker tuntud õnnemängudest erineb.

Kuna praegusel hetkel on interneti teenusepakkujad blokeerinud kõik pokkeritoad ja internetikasiinod peale Olympic Online siis mis on Sinu soovitus mängijatele, eriti elukutselistele pokkerimängijatele, kelle leib sõltub pokkerimängust.
Eesti Turniiripokkeri Föderatsioon on Eestis registreeritud ning järgib Eestis kehtivaid seadusi. Peame püüdma seadusi paremaks muuta, mitte õhutama nende rikkumisele. Ma ei usu, et pokkeriliit või selle president saaks igale üksikule mängijale ette kirjutada, kuidas too käituma peab ning ega 21-aastasele inimesele mingeid sanktsioone seadus ette ei näe, kui ta litsentseerimata toas mängib. Küll aga oleks sellisel juhul vist korrektne sellises toas teenitud tulu pealt tulumaksu maksta.

Milline on (turniiri)pokkeri maine Eestis käesoleval ajal ning mida saaksid mängijad ise teha maine parandamiseks?
Maine on palju parem kui paar aastat tagasi. Väga palju parem. Ma arvan, et kõige rohkem saab igaüks aidata avalikes diskussioonides pokkeri ja tema staatuse üle. Olgu selleks siis seltskond sõpru või tuttavaid, mõne veebilehe kommentaarium vms. pokkerifoorumites asjalike diskussioonide käivitamisest oleks kindlasti abi föderatsioonil oma tegevuse planeerimisel.
Muuseas - riigiametnike ja poliitikute hulgas on suur hulk pokkerisõpru, kes paraku ei saa oma mainega riskimata oma hobi tunnistada. Me peame aitama neil “kapist välja tulla.”

Ja lõpetuseks – kindlasti on Sul mingid isiklikud eesmärgid ka pokkerimängijana. Kas oleksid nõus pisut kaarte avama?
Pokkerimängijana olen ikka üsna roheline vennike. Aga pokkerispordi juures on tore see, et 39 aastaselt ei pea sa mitte rajalt kõrvale astuma vaadates, kuidas nooremate meeste jõud ja vägi sinu nõtradest lihastest üle käib, vaid võid olla alles oma pika ja eduka karjääri alguses. Ma arvan, et ma mängin pokkerit täpselt niikaua, kuni see lõbu pakub. Kui saabub hetk, kus oma käes ässapaari nähes enam mingit tunnet ei teki, tuleb ilmselt millegi muuga tegelema hakata.

Täname väga ja soovime uues ametis jõudu!

VEEL LUGUSID

Seotud mängijad

Mida Sa arvad?