Tutvustame Eesti pokkerimängijaid: Allan ’Tutanhamon1’ Teder

Tutvustame Eesti pokkerimängijaid: Allan ’Tutanhamon1’ Teder 0001

Kohtume Allaniga vihmasel sügispäeval kohvikus Mosaiik. Jutt algab mõistagi uudisest: „WCOOP 2010 Eestlane avaturniiril teine, võidusumma $ 198 274, 48 dollarit“.

Peale meie on kohvikus vaid üksikud külastajad ja õdus olemine. Tellime teed ja ega me rohkem käivet ei tekitagi, sest siis me räägime. Võhivõõrastena kokkutulnud inimestena on üllatav, et kahe esimese tunni kulumist ei pane tähelegi, kuna üks teema tekitab teise ja kolmas viib tagasi esimese juurde.

Kuidas sellele võiduturniirile sattusid, mängisid satelliite või ostsid end ise sisse?
Sellele turniirile pääsemiseks mängisin satelliiti, mis algas umbes tund enne turniiri ennast. Mulle meeldis, et tõenäosus turniirile pääseda on seal väga suur sissepääs sedamoodi ikka vaid kolmandik tegelikust sissemaksust - 82$ maksis siis see satelliit. Selliste turniiride võti peitub nö „bubble“ mängus. Minu jaoks kõige parem strateegia on püüda satelliidi alguses mängida ainult tugevaid käsi hästi agressiivselt. Eesmärk on saada duubel, et bubble mängus väikseid stäkke rünnata ja pilet ongi käes.
Olin just veidi varem avastanud enda jaoks Starsi step-süsteemi, need turniirid on küll turbod, aga kui veidigi õigemat strateegiat kasutada, siis on nende võitmine suhteliselt lihtne.
Olin planeerinud endale seekord WCOOPi ajaks lausa puhkuse ja mängisin ka teisi WCOOP turniire, kuid pärast võitu on keskendumisega raskusi olnud. Jõudsin läbi topeltsatellidi ka 5200 dollarilise sisseostuga põhiturniirile (ostsin step piletiga ennast 700 dollari satelliidile sisse ning võitsin sealt õnnega pooleks pileti finaalturniirile). Finaalturniirilt kukkusin väikse stäkina peale ca 10-tunnist mängu välja näpitsatega (88) Ax vastu.
Üks suuremaid vigu turniiride mängimisel on see, kui hakkad midagi muud kõrvale tegema, kehva vaimse ettevalmistusega pole mõtet lauda minnagi. Peab tahtma pokkerit mängida, siis on keskendumine ja soov rünnata suurem ning tulemus ka usutavasti parem. Lauast on vaja üles leida need isikud, kes sulle järgmise duubeldamiskäe kinni maksavad. Tavaliselt nad mängu mõningase jälgimise järel peitu ka ei jää.

Võiduturniirist veel: oskad välja tuua tähtsamad hetked või käed?
Kui kolm mängijat oli alles ning mängus olime mina, Stevie444 ja AlexKP ja riveril kukkus K, siis hüppasin küll rõõmust, sest raskeim vastane (Stevie) kukkus välja. Stevie läks AT-ga buttonil all-in(Harringtoni M oli sel hetkel 8), AlexKP callis oma AK ära ning flop oli ATx, turn x ja river K - see oli kõige emotsionaalsem hetk turniiri jooksul! Asi selles, et see oli just raskem vastane, arvan, et ta oleks meid teisi turniiril „ellu jäädes“ lihtsalt „ära söönud“, kuna oli meist mõlemast kõvasti agressiivsem.
Turniiri lõpus olin nii läbi, et ei jõudnud midagi teha, magada aga samas ka ei suutnud. Kooli ei läinud sel päeval, lihtsalt vaatasin mingit filmi, kuni ära kukkusin. Pidutsesime järgmine õhtu ning see seisnes selles, et toimus pokkerimäng sõpradega ja pärast läksime sõber Priiduga, kes muide kogu turniiri kaasa elas, koos välja napsu võtma.

Kas rahade üle ka turniiri jooksul arvestust pidasid, et nüüd on juba nii palju käes, et kui saaks veel koha ülespoole, siis oleks juba selline summa ja nii edasi … ?
Mind motiveerivad saavutused, head kohad, enda hea mäng, võit, seetõttu turniiri ajal ma ei mõelnud ses mõttes eriti rahast. Öeldakse, et parem on turniiri ajal rahainfo peidus hoida, et see mängu ei hakkaks mõjutama. Samas on oluline jälgida turniiri erinevaid faase.
Tehtud diiliga (hiljem järele mõeldes polnud matemaatiliselt muidugi kõige parem kokkulepe, aga ma saan rahulikult edasi magada) olin ma raha kätte saanud, aga see ei tähendanud, et ma oleks vähem võita tahtnud, väga tahtsin ikka just võitu! Diili tegemise hetkel ei keskendunud aga sellele, et mis rahanumbrid see endaga kaasa toob. Tahtsin mingisugused numbrid lukku lüüa, et raha peale enam ei mõtleks ja mängiks tiitli peale. Nüüdseks olen endale diili tegemise loogika selgeks mõelnud ja järgmine kord olen diili tehes „agressiivsem“.

Kas vedamist oli kõvasti või võitsid „puhta skilliga“?
Kokkuvõtvalt ma ütlen, et oli ka õnne, aga oma mänguga sel turniiril olen väga rahul. Ma tegin nii mõnegi väga hea otsuse – näiteks panin korra enne floppi ka emandad maha. Kaardijooks ei olnud kehv, selle üle ei nurise ning olulised flipid tulid koju, et selles mõttes oli muidugi ikka õnne ka. Võib öelda, et ilma õnneta ikka turniiri ei võida – peavad tulema koju nii need olulised flipid ning elu ei tee raskemaks ka mõni võit vastu tõenäosust.

Millega end võiduraha abil premeerid?
Esialgse plaani järgi võtan veidikeseks aja maha, et oma ideede üle mõelda ning nende elluviimisega ja hobidega tegeleda ning usun, et sellest võib välja kooruda midagi sellist, mis jääb mulle kogu eluks.
Kui aga nii materiaalses mõttes, siis ostan ilmselt kuhugi Tartu lähedale maatüki ja hakkan sinna maja ehitama. Olen juba mõned aastat tahtnud oma maja ja aeda. Inspiratsiooni selleks annavad tohutult Jamie Oliveri kokandussaated, mis on mind kuidagi eriliselt inspireerinud, nii et olen hakanud rohkem süüa tegema ja ma tõesti lausa vajan oma köögiviljaaeda. Ma tahaks elada nii, et kui joon oma kodus hommikul kohvi, siis ma kohe füüsiliselt ja vaimselt tunnen, et siin on kuradi hea olla, et seisan rõdul, koer haugub kuskil eemal, õhk on karge ... See on see „minu pilt“, mille suunas ma liigun.

Kui kaua Sa juba pokkerit mängid, mida Sa mängid ja kus, millised on varasemad suuremad saavutused, oled Sa plaaninud hakata „elukutseliseks“?
Umbes kaheksa aastat. Alustasin muide strip-pokkerist (naerab pea-aegu punastades) 5-card draw versioonis.
Olen raudselt turniirimängija, rahamängud mind ei köida. Eelmine suurem võidusumma tuli umbes kuu aega varem ja oli kuskil 2500 dollarit, Eesti Meistrivõistluste 5. koha eest sain 43000 krooni.

Murelik hetk 2010 Eesti Meistrivõistlustelt
Murelik hetk 2010 Eesti Meistrivõistlustelt

Siinkohal peangi rääkima ühe vaheloo, sest see on pokkeri seisukohast oluline. Võtsin endale sel aastal 40 päeva puhkust ning käisime meistrivõistlustelt saadud raha eest kallimaga Indias. Kõigepealt reisisime mööda maad ja siis lõpus veetsime pea kuu aega rannas Palolem – kui vähegi võimalik soovitan seal ära käia - lihtsalt olin, lugesin raamatuid ja nautisin lõunamaist õlut juues täiel rinnal rannaelu. Kui ma siis täiesti puhanult tagasi tulin, muutus mu mäng tohutult. Ma sain lõplikult aru, et pokker on pea täielikult „mindsetis kinni“. Pärast seda ma mängin pokkerit ainult siis, kui tunnen, et olen mänguks valmis. Kui ma õhtul tulen töölt ja mul pole seda tunnet, et ma lähen ja ründan ja naudin seda mängu, siis ma lihtsalt leian muu tegevuse , sest teistsuguse häälestusega mängu minemine on mahavisatud raha.
Ma ei tahaks saada elukutseliseks mängijaks, sest kujutan ette, et kui peaksin end sundima näiteks igapäevaselt teatud käte arvu täis mängima, siis see muutuks pokker kiiresti sama tüütuks kui iga muu rutiinne töö.
Viimasel ajal mängin Olympic Onlines, sest seal on vastased ikka palju nõrgemad kui PokerStarsis. Mul on seal uskumatult hästi läinud! Peamiselt teen 25€ re-buy, 100€ turniire ja 300€ nädalaturniiri pühapäeviti. Väiksemaid turniire, kümneseid, teen ainult siis, kui tean, et ma pole võimaline kuigi kaua keskenduma.

Mul ei ole mingit „money-managementi „ iial olnud, sest ma olen tööl käinud. Olen pokkerit võtnud kui meelelahutust - kuna ma ei mängi meeletute summade peale, siis saan alati pokkerisse raha juurde panna, lahutan meele ära ja olen rahul. Ses mõttes ma seda poolt ei oska kommenteerida. Tartu Olympicu live-turniiridel ma olen ikka käinud, kuid mulle tundub, et mind väga palju ei teata seal ja ma arvan, et selles on seni olnud teatud eelis, saab vabamalt mängida ja ka trikitada.

Suuri online-turniire mängin pea alati koos sõbraga, sest üksi võivad teised asjad liigselt tähelepanu hajutada, istume lihtsalt samas toas erinevate arvutite taga oma turniiridel ja siis olulisemate käte juures suhtleme, otsuse teeb ikka mängija ise, aga teine saab öelda oma arvamuse või kinnitada enda oma. Ka seda võiduturniiri mängisime Priiduga koos, ta küll vahepeal jäi magama, aga siis ärkas jälle üles.

Kui heaks sa end pokkeris pead?
6-max turniiridel ma arvan, et jõuan hea keskendumise puhul umbes pooltel kordadel rahadesse ja panen endale 10-palli süsteemis 6 või 7. Kui arvestada seda, kust ma alustasin ja kuhu ma jõuda tahan, siis ma olen senise arenguga rahul, aga õppimisruumi on veel palju. Full-ringi ma parem ei mängigi. Minu tugevad küljed on distsipliin ja analüüsivõime, ma võin olla ülikannatlik. Nõrgim külg on ikka veel vähene agressiivsus, kuigi ma olen sellega teinud suurt tööd ja algusega võrreldes tohutult muutunud. Kavatsen lähiajal enda mängustiili reeglid kirja panna ja nende täitmist praktiseerida. Ei taha peale järgmist turniiri mõelda, et miks ma küll nii tegin, see oli ju ilmselge fold.

Algajatele soovitad mida?
Soovitan harida ennast, lugeda raamatuid, õppida ära see matemaatiline süsteem, mis pokkeri taga tegelikult on, keskenduda situatsioonianalüüsile.

Lemmikmängijad?
Mulle meeldib väga Negreanu ja tema mängustiil. Kõigile, kes pole veel vaadanud, soovitan kõik hooajad High Stakes Pokerist ära vaadata!

Kasiinomänge oled mänginud?
Ülivähe, kunagi lapsepõlves näiteks. See lihtsalt ei lahuta mu meelt. Nagu ka mitte loto. Kasiinomängudes ja lotos pole vaja mingisugust oskust ning sinu matemaatiline võit on tõenäosustega ette nähtud – siit ka ütlus – „House always wins!“ Sellele Delfi kommentaatorile, kes oli äärmiselt kindel, et kogu raha läheb kasiinosse tagasi ütlen, et ega ikka ei lähe küll! Siinkohal tahan veelkord ka omalt poolt rõhutada pokkerimängijate poolt teada-tuntud tõsiasja, et kasiinomängul ja turniiripokkeril on väga suur vahe.

Nagu hoiatatud jätkus meil juttu kauemaks ning intervjuu teises pooles, mis ilmub siinsamas juba homme, räägime veel natuke pokkerist, kusjuures lisaks Allanile saavad sõna tema sõber Priit ning elukaaslane Marilyn.
Kohtumiseni...

VEEL LUGUSID

Mida Sa arvad?