Toimetaja veerg: netipokkeri tulevik - kas ühtlasem mängutase?

Hannes Namsing

Püsimängijad on kindlasti pannud tähele, et peamiselt just viimasel ajal on muutunud aktuaalseks nn. "anonüümsete mängijate" temaatika ning pokkerilauad, kus puudub võimalus vastaseid träkkida ning nende kohta märkmeid teha. Miks seda tehakse? Kas kampaania "lauad anonüümseteks" taga on soov muuta mäng põnevamaks või operaatorite sihikindel tegevuskava astuda võitlusesse grinderite vastu ning ühtlustada mängutaset?

Tänasel päeval jagunevad pokkeritoad kahte leeri - ühed lubavad vastaste mängu träkkida ning teised mitte. Enamus tubadest täna veel lubab. Nendes tubades, kes träkkida ei lase, on küll võimalus teha vastaste kohta märkeid, kuid siingi pakutakse mängijatele erinevaid võimalusi näiteks oma aliast kord nädalas muuta (Cake Poker), mis muudab teoreetiliselt vastamängijate jälgimise pea võimatuks. Kahjuks siiski vaid teoreetiliselt, sest ma ei usu, et enamus "kalakesi" viitsiksid tegeleda oma nime iganädalase muutmisega ning profid teavad nagunii, et enamus "fishe" kas ei oska või ei viitsi neid träkkida. Seega on minu hinnangul pigem tegemist "sõnumiga mängijatele" (peamiselt "fishidele"), kui otsese vahendiga mängutaset ühtlustada.

"Anonüümsed pokkerilauad" on aga üsnagi radikaalne samm igasuguse träkkimise vastu ning sellel on kõige praktilisemad kaalutlused - vähendada pokkeriproffide mängueelist ning hoolitseda ka tegelikkuses selle eest, et "kalakesed" vähem kaotavad. Miks?

Arvamus, mille kohaselt on pokkeriprofid pokkeritubade jaoks ülimalt väärtuslikud, on ekslik. Tegelikult ei vaja pokkeritoad pokkeriproffe ning proffide olemasolu põhineb reaalsuses vaid asjaolul, et pokker on oskusmäng ning mängukunsti heal valdamisel on võimalik stabiilselt võita. Küll vajavad pokkeritoad "fishe" ning mida rohkem neid on ning mida kehvemini nad mängivad, seda parem. "Fishide" rohkus ning üldine võimalikult halb mängutase on heaks argumendiks klientide arvu tõstmisel; seda suuremad on operaatorite käibed ning seda rohkem hõiskavad "fishid" ise, et "pokker on fun!" Ilusa slogani "Ka sinust võib saada pokkeristaar" mõte ei ole kindlasti igaühest pokkeristaari teha, vaid lihtsalt kutsuda inimesi mängima. Enamikest mängijatest ei saa kunagi pokkeristaare, sest reeglina takerdub nende areng mingil tasemel ning nad lihtsalt tüdinevad mängust, leides hõlpsamad viisid enda elatamiseks. Küll on nad aga äärmiselt väärtuslikud kliendid mänguoperaatorite jaoks perioodil, millal nad üritavad staarideks saada või ka hiljem, kui nad vanast harjumusest aeg-ajalt pokkerit mängivad.

Pokkeriproff genereerib küll tublisti reiki, kuid võtab oma võidud "kalakeste" taskust, kes pideva kaotamise tõttu seisavad valiku ees - kas õppida mäng korralikul tasemel selgeks ja alustada omakorda "uute kalade" koorimist või loobuda pokkerimängust. Maailmapraktikas kipub lõviosa mängijatest valima viimase võimaluse ning seda põhjendatult. Pokker on karm mäng. Valesti valitud limiitide ja olematute mänguoskustega on võimalik kaotada oluliselt rohkem ja kiiremini, kui kasiinos ning sellest ei ole huvitatud ükski mängukorraldaja. Pokkeritoa jaoks on vaid mõned üksikud pokkeriprofid vajalikud enamasti turunduslikel kaalutustel, sest nende kaudu on võimalik fishidele korrutada "õpi ja mängi sama palju, kui see tüüp ning võid hakata sama hästi elama". Sellised profid on tegelikkuses lihtlabased müügimehed, kuigi nende töö on kõrgelt tasustatud. Kuid pokkerishow'del tuuritavate jämedate kuldkettidega pokkerihaide kõrval on internetis tuhandeid teisi võitvaid mängijaid, kellest ei kujundata kunagi pokkeritubade esindusisikuid. Sest nad ei võida kas piisavalt palju või ei ole muus mõttes huvitavad persoonid. Ning just sellised "vanaema pööningul" grindivad low-profile pokkeriprofid, kes valjuhäälselt oma pokkerituba ei kiida, on pokkeritoa jaoks pigem tüütuseks. Viimaste aastate jooksul on niigi drastiliselt vähenenud boonused ning enamus pokkeritubadest loobunud otsese rakeback'i maksmisest. Seegi samm on suunatud otseselt nii proffide kui nende poolt nuumatavate vahendajate vastu sest ega tõelised "fishid" ju teagi, mida rakeback üldse tähendab. Mina igatahes näen selles operaatorite poolt tehtavat varjatud koostööd, millel on selged majanduslikud kaalutlused.

Võimalused konkurentide mängu träkkida ning situatsioon, kus kogenud pokkerimängija suudab paremal juhul juba mõnekümne mängitud käe põhjal eristada "kalakesed" teistest proffidest, annab kogenud mängijale märgatava eelise. Mida suuremad on andmebaasid, seda rohkem suudab pokkeriproff prognoosida teiste mängijate käike ning lahata nende panustamismustrit. Kõik oleks ju tegelikult aus (mida rohkem mängin, seda rohkem infot saan), kuid kahjuks on andmebaasid ostetavad ja müüdavad, andes sisuliselt õiguse "osta paremad oddsid" kolmandatelt isikutelt.

Niisiis mida teha, et proffidelt eelis ära võtta? Keelata träkkerid? Praktikas on sellest vähe kasu. Võimaldada kasutajanimesid muuta? Hea lahendus, kuid seda ei kasutata "fishide" poolt piisavalt. Muuta lauad täielikult anonüümseteks? Radikaalne, kuid kindlasti katsetamist väärt idee, millel võib olla tulevikus edu! Me võime vaid aimata, miks kaitsevad paljud sponsoreeritud profimängijad anonüümsete laudade ideed. Kas selleks, et neile meeldib see või väljendavad nad sponsorite soove?

Tänasel päeval on pokkeritoad alustanud anonüümsete pokkerilaudade kasutamist kõrvuti tavaliste laudadega ning sellega sondeerivad nad pinnast, selgitamaks, kui edukas võiks see olla. Kui see suurendab mänguoperaatorite kasumeid ning vähendab "heitunud mängijate" (ehk meie mõistes lootusetute "fishide") arvu, siis seda enam anonüümsete laudade kampaaniat ka kasutatakse.

Mulle isiklikult meeldib põhimõte - rohkem pokkerit ja vähem tarkvaralahendusi (kurat, inimesed ei ole ju botid), kuid mingid võimalused peaksid siiski vastasmängijate jälgimiseks olema. Live-turniirid (rääkimata cashgame'st), kus kõik mängijad istuksid varjatult boksides ning keegi ei teaks isegi seda, milline vastane ja kus boksis istub, oleks siiski pigem õnnemäng kui pokker. Sest mängitaks ju kaarte, mitte inimesi...

VEEL LUGUSID

Mida Sa arvad?