Unibet Openi päevik (2): Tegus päev Londonis

Unibet Openi päevik (2): Tegus päev Londonis 0001

Viimane ööpäev Londonis on möödunud väga sisukalt – on elatud kaasa omadele, peetud maha üks korralik pidu ning tutvutud ka mitmete oluliste Suubritannia pealinna vaatamisväärsustega. Nagu eile lubatud sai, alustan tänast ülevaadet pokkeriga.

Turniir toimus Londoni ühes suurima kasiinos

London on koduks mitmetele maailma suurimatele pokkeriturniiridele nagu WSOP Europe ja EPT. Samas kasiinos (Grosvenor Victoria), kus peeti tänavune Unibet Open, toimusid näiteks EPT Londoni kõrvaturniirid ja cashgame; samas hotellis, kuhu Unibet meid majutas, aga lausa EPT 2010 põhiturniir ise. Täna hommikul oli meil au selles ruumis ka hommikueinet nautida, kuna hotelli restoran oli niivõrd rahvast täis, et enamus külalistest suunati sööma konverentsisaali.

Unibet Openi toimuskoht Grosvenor Victoria Casino on neljakorruseline rääbaka väljanägemisega (õnneks vaid väljastpoolt) hoone Londoni kesklinnas ning asub üsna kuulsa Hyde Parki lähedal. Kasiino päralt on kaks korrust, millest ülemisel käivad turniirid ja cashgame (madalaim limiit NLH40 GBP1/2 blindidega) ning alumisel "skillimängud". Mängijatest igatahes puudust ei olnud - eile õhtul on kasiino niivõrd paksult rahvast täis, et naljalt ei leidnud vaba "skillimängu" laudagi (ja neid oli ikka kümnetes), cashilaudadest rääkimata.

Kasiinosse saabumisel tuli ennast kliendiks registreeruda ning teha isiklik kasiinokaart. Viimane põhjustas koheselt probleeme omal ajal aastaid Euroopa kasiinodes tuuritanud Marek Kolgile, kelle kohta tekkis personalil koheselt kahtlus, et kardetud Ida-Euroopa road-gambler on naasmas järjekordsele röövretkele blackjacki laudadesse. Pärast pikka ja teravat vaidlust lubati Marek siiski turniiri mängima tungiva soovitusega "skillimängude korrusele" oma jalga mitte tõsta. Vaevalt mõjus tekkinud äge konflikt hästi meie mängija psüühikale ja tulemuseks kujunes kiire väljalangemine. Kuidas ning milliste sõnadega Savikoti ise juhtunu kokku võttis, ma siinkohal kirja panema ei hakka.

Esmapilgul jättis Unibet Open võrreldes EPT-ga mulle pisut vabama mulje ning üllatas kõikvõimalikke "särgimeeste" vähesus. Mõistagi on omanimelised pokkeriturniirid suurepärane relv ettevõtte turundusarsenalis, kuid kindlasti vaatleja silm puhkab, kui ei pea kogu aeg jälgima lõputuid pokkeritoa "prosid", "playereid", eliite", "qualifiereid" või "friende" ning ka mängijad ise on vabama olemisega. Siiski - olenemata asjaolust, et võrreldes näiteks PokerStarsiga on Unibeti "särgikandmise reeglid" palju lõdvemad, võis põhjus olla ka selles, et lumetormid Euroopas tekitasid olukorra, kus paljudel mängijatel jäi lihtsalt Londonisse sõitmata ning nende kohad mängulaudades olid hõivanud kohalikud tegijad. Turniiri kuulsaim mängija oli kahekordne maailmameister ning 2009. aasta WSOP kangelaste hulka kuuluv JP Kelly ning tuntud tegijaid leidus teisigi. Päris EPT mõõtu staaride paraadi küll pakkuda ei suudetud, kuid arvestada tuleb tõsiasjaga, et põhiturniiri buyin oli ka mitu korda väiksem.

Pressitöö käib sarnaselt teiste suurturniiridega ning hinnaguliselt võis sellega ametis olla umbes 30 ajakirjanikku ja muud funktsionäri. Üsna vägeva meeskonnaga viibib kohapeal Leedu PokerNews, kes oli saatnud Londonisse lausa kolm reporterit kajastama kuue oma mängija ja seitsme poolaka tegemisi. Pressiruum ise asub kasiinoga samas hoones, kuid sinna pääsemiseks tuleb läbida tõeline koridoride rägastik. Luksusest on meediaruumis asi muidugi kaugel (tegemist oli tõenäoliselt kõrvalise toaga, kuhu oli kuhjatud hulganisti mahakantud kasiinovarustust), kuid kõik asjad sai probleemideta aetud - internet korralik ja funkab siiani tõrgeteta - ning see oli ka põhiline.

Suurturniiridel käivad alati asja juurde mängijate peod ning erandiks ei olnud ka Unibet Open Londonis. Kella 11 paiku õhtul suundusime sellele koos „Mäsa“, Evely, Janeki ning Kaleviga (ülejäänud mängisid turniiril) ning pidu ise toimus ühes selleks spetsiaalselt reserveeritud tavalises Londoni pubis kasiinost paarisaja meetri kaugusel. Osalejaid oli küll võrdlemisi vähe (vast 50-70), kuid suuresti tänu "avatud baarile" ja suurepärasele seltskonnale jõmisesime mõnuga umbes kella poole kolmeni. Kuna tellimusi tegime vähemalt kolm korda tunnis ning viin ja viski voolasid ojadena, oli tagasiteel kasiinosse kõikide meeleolu haripunktis. Selleks ajaks oli põhiturniiri esimene päev just lõppenud ning muljetamise kasiinos kuskil kell poole neljani, mil kadusime koos Kairiti ja Imrega hotelli poole.

Unibet Open Londoni tervituspidu: Hannes, Kalev, Evely, Janek ja Martin.
Unibet Open Londoni tervituspidu: Hannes, Kalev, Evely, Janek ja Martin.

Kuidas siis omadel läks? Nagu mainitud sai, kukkus Marek Kolk kohe välja ja ei olnud just kõige lõbusamas tujus. Päeva kulgedes jäime ilma ka Kairitist ja Ermost, kuid ülejäänutel polnud väga kurta midagi - Runnar oli suurepärases hoos ning lõpetas päeva chipliidrina; Imre ja Harjak elasid samuti päeva üle ning suudavad loodevasti juba homme oma positsioone oluliselt parandada.

Kultuuripühapäev Londonis

Hoolimata mängijate peol tarbitud hulgast drinkidest ja vähesest magamisest kadusime hotellist juba täna hommikul kell 11, eesmärgiga pisut Londoniga tutvust teha. Vaatasime üle Toweri, Thamesi jõe, Toweri silla, Westminster Abbey ja parlamendihoone, Big Beni ning lõpuks ka kuulsa Londoni ilmaratta. Tiir rattal jäi siiski tegemata, kuna järekord oli vähemalt tunni aja pikkune ning puudus isu seal seista (lisaks vältab sõit ise kuskil 5 minutit). Selle asemel suundusime Buckinghami palee juurde; käisime Kalevi õhutusel mingis äärmiselt kummalises Hiina restoranis Soho linnaosas ning loksusime tagasi hotelli kahekorruselise bussiga mööda mitmekilomeetrist kaubatänavat Oxford Street’i. "Ekskursioon", kus kõndisime vähemalt 6-7 kilomeetrit jala, vältas ligikaudu 6 tundi ja väsitas korralikult.

Loo autor Thamesi jõe ääres
Loo autor Thamesi jõe ääres

Soovituslik transpordivahend tundub Londonis olevat metroo. Kahekordsete bussidega saab ka edasi, kuid kuna ummikud on Londonis suurlinnale omaselt tavalised, ei jõua nii just kuigi kiirelt edasi. Päevapilet ühistranspordi kasutamiseks maksis 5,20 naela.

Nüüdseks olen siis lõpuks kasiino pressiruumis tagasi ning suundun vaatama, kuidas Eesti mängijatel läheb. Evely ja Kairit mängivad naistekat, "Mäsa" maini. Homme jätkab põhiturniiril vähemalt kolm eestlast. Loodame parimat!

VEEL LUGUSID

Seotud turniirid

Mida Sa arvad?