888poker
New poker experience at 888poker

Join now to get $88 FREE (no deposit needed)

Join now
PokerStars
Double your first deposit up to $400

New players can use bonus code 'STARS400'

Join now
partypoker
partypoker Cashback

Get up to 40% back every week!

Join now
Unibet
€200 progressive bonus

+ a FREE Unibet Open Qualifier ticket

Join now

Juhtkiri: Rahaliste edetabelite väärtus tuhmub

dollarid

Mängija x võitis miljon dollarit! Mängija y võitis 3 miljonit dollarit! Mängija z võitis 5 miljonit dollarit! Kuigi (pokkeri)meedia lausa kubiseb säärastest hullutavaid numbreid sisaldavatest turniiriuudistest, puudub nendes varasem sära. Nagu ka auhinnarahade edetabelites, mille jälgimine muutub aasta-aastalt järjest mõttetumaks.

Kui varem valitsesid tabeleid ühe-hiti-mehed (Gold, Yang jne.), kes korra WSOP põhiturniiri kinni koputasid ning seejärel areenilt kadusid, siis tänasel päeval rühivad nendes aina kõrgematele positsioonidele tunnustatud "regularid" ning turniiripokkeri superässad. Kõlab ju ausalt? Aga tegelikkuses ei ole nende edu taga ainult suure osalejatearvuga tippturniiridel domineerimine, vaid ka "jopastamine" kitsas ringkonnas läbiviidud high-roller turniiridel ning freerollidel.

Üksikud 100K sisseostuga turniirid elasime me kenasti üle, kuid mida aeg edasi, seda rohkem neid planeeritakse. Selleaastasel Aussie Millions’il toimus näiteks juba $250.000 sisseostuga turniir ning Full Tilt Poker andis mõni aega tagasi teada Onyx Cupist (mis küll USA kriisi tulemusena pidamata jääb), mis pidanuks koosnema kuuest vähemalt $100K sisseostuga turniirist. Kuhu edasi? Buyin miljon dollarit? Buyin kümme miljonit dollarit? Oleme ausad - see muutub ju magedaks. Umbes nagu lugeda "õnnelikust miljonivõitjast" mõnes kasiinos, kes on reaalsuses harilik paarisaja-krooniste üksikpanustega mänginud kangitõmbajast "regular". Viimasel juhul võime vaid spekuleerida, mitu miljonit on härra suutnud aparaadi pilust sisse tilgutada enne, kui saabus päev, mil kasiino šampusepudelite kõlinal väikese rakebacki välja maksis.

Kui selliseid turniire hakataks tõepoolest regulaarselt korraldama, hõivaksid nendel osalejad mingi aja pärast tähtsamate edetabelite tipu; kuid edetabelite endi väärtus devalveeruks täielikult. Juba praegu on Hendon Mob avaldanud edetabeli, kus jäetakse arvestamata high-roller turniiridel (buyin 50000 dollarit või rohkem) ja/või kutsetega turniiridel saavutatud võidud. Selles tabelis on maailma rahaliselt edukaim turniirimängija Erik Seidel alles üheteistkümnes, mis muidugi ei tähenda, et ma teda mängijana ei hindaks. Vastupidi, Seidel on maailma üks kõvemaid tegijaid läbi aegade; niisamuti ka Ivey, Negreanu ja mitmed teised, kes tabeleid valitsevad. Paraku leidub esisajas aga ka neid mängijaid, kelle lifetime ROI on miinustes. Pokkeri-iidolid? Või siis lihtsalt rahakad gamblerid ja entusiastid, kes oskavad ja kellele meeldib pokkerit mängida?

Võidumarginaal mängu?

Palju on räägitud sellest, et edetabelites võiksid peale võitude kajastuda ka turniiride sisseostudeks kulutatud summad ning ei peetaks arvestust mitte käibe- vaid kasumipõhiselt. Sarnaselt netipokkerile, kus turniirimängijatele on oluline ROI ja cashimängijatele BB/100, milles mõlemas väljendub mängija edukus. Säärase arvestusega läheksid ülemaailmse edetabeli esimesed kohad küll taas Gold'ile ja Yang'ile tagasi (ROI on mõlemal ülikõrge), kuid alati võib ju kehtestada kindla osalusnõude edetabelisse pääsemiseks.

Tänasel päeval on turniiriedetabelites küllaga pokkerihaisid, kes ei ole tegelikult isegi mitte kasumis, vaid lihtsalt hästi palju mänginud. Kui tänane high-stakes action oleks käinud paarkümmend aastat tagasi, siis oleks enamik "vaaladest" tahes-tahtmata varem või hiljem bustod. Tänasel päeval tagab hiigelsuur pokkeritööstus aga pokkerihaidele turvalise seljataguse - enamik pokkeriässadest on tegevad erinevates pokkeriärides ning ka mõne miljoni dollari kaotamine ei tekita neile tõsiseid probleeme. Nii nad siis käivadki omavahel high-stakes turniire tagumas ja võistlemas selle nimel, kes Hendon Mobi tabelis järjest kõrgemale tõusta suudab. Pokkerikaugetel inimestel on kindlasti lahe lugeda järjekordsetest miljonivõitudest, kuid tõsisemad fännid kipuvad selle peale järjest enam õlgu kehitama.

Olen kuulnud ja lugenud nii mitmeid sahinaid, kus väidetakse, et tegelikkuses high-stakes mängu ei toimugi. Reaalne mäng toimub hoopis väiksematele summadele ning see mida rahva ees tehakse, on puhas show. Kuidas suutis Gus Hansen vältida bustosse minekut? Kust hankis „Isildur1” kapitali, millega ta eelmisel aastal usinalt kõrgetes rahalaudades lahmis? Jne. Mine võta kinni, kuid mina usun küll, et üldiselt ikkagi mängitakse reaalsetele rahadele. Kuid kõikvõimalikke diile, steikimisi ja erinevate ettevõtete või showmaailmaga seotud kokkuleppeid on siiski piisavalt, et päris tavalist Stu Ungari stiilis sularaha-gamblemist tänapäeval ei kohta.

High-stakes turniirid Eestis

Hendoni Eesti edetabelist, mis ei arvesta kohalikke tavaturniire, leiame nii mängijaid, kes käinud suurturniiridel pigem meelt lahutamas kui ka neid, kes läbinud edukalt netikvalifikatsioonide kadalippe. On mängijaid, kellel on regulaarsed saavutused ning on ühe-hiti-mehi. Seevastu kohalikus Olympicu edetabelis väljendub vältimatu komponendina mänguaktiivsus. Lihtne matemaatika näitab, et tabeli tipus troonivad Aleksandr Kl. ja Madis on veetnud kumbki Pargi turniirilaudades järjepanu umbes aasta! See on üsna kohutav number, kui arvestada et Olympicu pokkerituba on töötanud tänaseks alla kaheksa aasta ning sedagi, et näiteks seksile kulutab keskmine inimene terve oma eluea jooksul umbes 5 korda vähem aega...

Eestlased ei ole siiani tõelistel high-stakes turniiridel veel mänginud. Olgugi, et nii mitmedki meie mängijate poolt saavutatud suurvõidud põhinevad steikimisel, on enamik võitudest saavutatud eelkõige raske töö ning üsna korraliku võidumarginaaliga. Imre Leibold, kes Eesti mängijate edetabelit valitseb, on teeninud tänaseks päevaks $446,979 ning ka siis, kui arvestada sellest maha kõikide turniiride sisseostud (mis on tegelikkuses hangitud valdavalt satelliitturniiridelt), on puhaskasum ikkagi vähemalt kolmandik. Mida see näitab – Imre on geniaalne mängija! Kahjuks on tema tulemustejadast siiani puudu üksik suurtulemus, miljonivõit, mis viiks ta maailma 200 parima hulka. Kuigi seda pole hetkel veel ühelgi eestlasel, ei kahtle ma selles, et oma karjääri jooksul jõuab Imre ning kindlasti mõni teinegi meie mees (või naine) austustväärivasse pokkerimiljonäride nimistusse.

Niisamuti puuduvad eestisisesed high-roller turniirid. 2011. aasta Eesti Meistrivõistluste raames toimunud 20 osalejaga €1000 high-roller turniir oli küll meie väikese riigi mõistes kõva sõna, kuid maailma mastaabis äärmiselt marginaalse sisseostuga ettevõtmine. Kohalike tippmängijate koorekiht oli siiski kohal ning turniir igati tõsine jõukatsumine. Kui needsamad tegelased hakkaksid aga iga kuu näiteks €10000 buyiniga Eesti high-rollereid laksima, siis varem või hiljem oleksid enamik sellel osalejatest bustod ning suhteliselt edukaim mängija trooniks peagi Eesti rahalise edetabeli tipus. Kas teenitult või teenimatult, on raske öelda, sest enamik nimetatud 20-st on ju head ja lugupeetud mängumehed.

Minu hinnangul võiks suurim au ja kuulsus kuuluda eeskätt neile, kes on kõige andekamad, kes näitavad kõige suuremat võidumarginaali ja on edukaimad suurtel turniiridel. High-rollerid ja showturniirid, rikkurite rahamängud ja muu selline jätab külmaks. Samas tuleb asjast ka aru saada – turniire ei korralda mängijad ise, vaid ettevõtjad ning niikaua kui nõudlust on, ei kao nad kuskile. Show must go on!

VEEL LUGUSID

Mida Sa arvad?