Triobet Open - selge õnnestumine!

namsing triobet open

17-19. juunil toimus Tallinnas Saku Suurhallis kauaoodatud Triobet Open pokkeriturniir, mis ei tähistanud ainuüksi Eesti turniiripokkeri kümnendat aastapäeva, vaid pani maha järjekordse tähise selle ülipopulaarse mõttemängu ajaloos. Tähtsaid turniire on meie kodumaal korraldatud juba aastaid kuni möödunud suvel toimunud EPT-ni, mis kergitas lati uute ettevõtmiste suhtes enneolematult kõrgele. Siiski suutis Triobet Open edukalt läbi lüüa ning võita tuhandete pokkerihuviliste südamed.

Erinevalt tavalistest suurturniiridest, mida ümbritsevad tugevad mängijad, karm konkurents, suured auhinnarahad ning mõnikord ka ülepaisutatud meediamüra, oli Triobet Open omapärane kombinatsioon sportlikust pokkerist, laiaulatuslikust kodumängust ning puhtast meelelahutusest, mille eesmärgiks oli pakkuda osalemisrõõmu igaühele. Jah, puudus kõrgetasemeline mäng algusest lõpuni - mõni ekstaasi sattunud lätlane lükkas juba esimesel levelil nuppe soldati ja emandaga, mida teine tuimalt kümne ja kuningaga callis – aga mis sellest? Inimesed olid tulnud lõbutsema, kohtuma oma uute ja vanade sõpradega ning istusid laudades säravate silmadega. Ning see ju oligi turniiri eesmärk.

Osalejad

Kui Triobet Openi suurejooneline projekt, mille eesmärgiks oli püstitada üheaegselt alustavate mängijate Euroopa rekord, märtsi alguses välja kuulutati, kahtlesid tulemuses paljud. Hoolimata näiliselt vaevalisest algusest olid korraldajad enesekindlad – Triobeti Baltikumi juht Veiko Krünberg tõi võrdluseks Rootsi meistrivõistlused, vihjates eestlaslikule käitumisele „alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama”. Tal oli õigus. Mai lõpus algas tõeline registreerumisbuum ning allesjäänud piletid leidsid omanikud päevadega. Kaks nädalat enne algust oli turniir täielikult välja müüdud ning sajad huvilised jäid paratamatult ukse taha.

Seejärel algas paanika. „Mulle saadeti e-maile, räägiti MSN-is ja helistati, astuti isegi tänaval ligi – kõik tahtsid pileteid,” kirjeldab viimase nädala hullust Triobeti pokkerimanager Andres Burget, kes hilinejatele erandeid ei teinud. Hoolimata sellest, et leidus koguni niisuguseid mängijaid, kes olid nõus ostma turniiripileti tavahinnast oluliselt kallimalt ning vägagi tuntud tegijaid, kes soovisid viimasel hetkel kaasa lüüa. Kahjuks ei saanud isegi nemad nautida turniirimelu mujalt kui tribüünilt pealtvaatajana.

Triobeti pokkeritoas osalustasu maksnud 1100 mängijast ilmus reaalselt kohale 1002 ning tegemist oli tõeliselt kireva seltskonnaga. Kõige noorem mängija istus lauda oma 21. sünnipäeval, kõige vanemal oli seevastu täitunud juba 70 eluaastat. Seitse mängijat kümnest olid eestlased, kuid kohal oli ka tublisti lätlasi ja leedukaid, Soome ja Poola mängijaid. Turniirile registreerus 92 ning osales reaalselt 69 naismängijat. Kaheksa neist jõudsid rahadesse ja kaks viimase päevani, mis andis tunnistust naiste pokkeri jätkuvast arengust. Mängijate keskmine vanus oli 29 eluaastat.

Pokkerifännid on istunud laudadesse. Oot, kas see toimub tõesti Eestis?
Pokkerifännid on istunud laudadesse. Oot, kas see toimub tõesti Eestis?

Turniiri madal buyin võis olla põhjuseks, miks me ei kohanud laudades just väga palju tippmängijaid. Kuid paljud ässad eesotsas Runnar Lindepuu, Veiko Aava, Laur Siboldi, Tim Heathi ja Jukka Juvoneniga olid siiski kohal, sest nägid lisaks auhinnarahadele ka võimalust tõsiselt lõbutseda. Niisamuti kohtas laudades küllaga tuntud inimesi teistelt elualadelt - näiteks Martin Müürsepp, Rainer Vakra, Andrei Korobeinik, Liina Vahter ja Aivar Kuusmaa – kes olid samuti kohal eesmärgiga meelt lahutada. Niinimetatud prominentidest pälvis kõige parema koha Tartu Ülikool Rocki peatreener Indrek Visnapuu, kes saavutas 68. koha. Ei tea, mis küll kõiki neid korvpallureid pokkeri juurde meelitab?

Mind isiklikult rõõmustas väga, et Triobet Openil olid freerollerid, hobimängijad ja kogenud pokkerihaid võrdsed. Tähelepanu said nii meediastaarid kui pokkerimängijad; nii „vaalad” kui tundmatud sendilaudade kuningad. Just see muutis Triobet Openi tõsiselt sümpaatseks ettevõtmiseks, mis eristus selgelt nendest Eestis toimunud iseenesest vägevatest turniiridest, mille siirust kipub varjutama ühe kaubamärgiga seotud mängijate pushimisel põhinev agressiivne turundus.

Korraldus

Kõik, kes viibisid Saku Suurhallis, veendusid oma silmaga, et Triobet Openile kaasatud inimressurss ei olnud kuigi suur. Sellest hoolimata pidasid üle poolte Pokernewsi esilehel hääletanud lugejatest seda läbi aegade parimaks turniiriks Eestis. Ma ei arva, et põhjuseta – kõik oli tõepoolest suurepäraselt organiseeritud ning läbiviimine sujus probleemideta. Tuletame ka meelde, et turniir algas täpselt siis, kui lubatud: kell 12.00 päeval. Ei minutitki hiljem!

Diileritööd tegid 80 kogenud tegijat ning 50 algajat, kes olid eelnevalt läbinud turniiridirektorite Andres Burgeti ja Taivo Egeli poolt läbiviidud nädalase koolituse. Üllataval kombel said just algajad oma tööga suurepäraselt hakkama ning enamus osalejatest pidasid neid paremateks kogenud Läti ja Leedu diileritest. Turniiridirektorite sekkumist vajati kolme päeva jooksul vaid neljal korral ning märkimist väärib kindlasti ka asjaolu, et lisaks neile oli turniiril ametis vaid üheksa kogenud kasiinotöötajast supervisorit - Gunnar Kamm, Viktoria Gultjajeva, Rainer Põhjala, Aleksandr Veingold, Valeri Ignatjev, Lauri Salei, Ingrid Pall, Oskar Valing ja Maria Maljar. Pole just palju tuhande mängija kohta…

Millega tunnustada tublisid diilereid, kes moodustasid sõpruskonna kohe pärast koolituse lõppemist ning käisid hiljem ilma igasuguse tasuta erinevates pokkeriklubides jagamist harjutamas? Äkki sellega, et neile tehti pärast turniiri lõppu EPT korraldajate poolt tööpakkumine augustis toimuvale Tallinna etapile, kus on väga kõrged nõuded professionaalsusele. Lühikese ajaga said värsked pokkeridiilerid tublid baasteadmised ning sellele järgnenud treeninguga saavutati vilumus, mis annab õiguse töötada maailma ühel tähtsaimal pokkeriturneel. Mulle jäi silma nii hobidiilerite energilisus kui sära silmades, mis pakkus head vaheldust virilate nägudega tädidele kasiinodes. Väga tubli!

Korraldajate töö ei olnud mõistagi lihtne. Andrese väitel oli ta kolm päeva järjest 12 tundi jalul ning Taivo tunnistas, et kõndis esimesel päeval maha vähemalt 10 kilomeetrit. “Küllap näevad nüüd ka väljaspool Eestit tegutsevad pokkeritoad, et tillukeses Eestis on võimalik korraldada sama suuri turniire kui Las Vegases,” tõdes “Eesti Pokkeri Isaks” tituleeritud Burget pärast turniiri rahulolevalt. “Enamik meist lõi turniiri korraldamisel kaasa fanatismist, sest me soovisime näha, kas suudame siin teha midagi sarnast sellele, mis toimub igal aastal USA-s. Ma usun, et suutsime küll ning oleme veendunud, et mängijad annavad meie tööle positiivse hinnangu”.

Turniiridirektor Andres Burget kaamerate ees: "Jäin personali tööga väga rahule!"
Turniiridirektor Andres Burget kaamerate ees: "Jäin personali tööga väga rahule!"

Küllap annavadki. Rahulolematuid mängijaid ma praktiliselt ei kohanud. Pokernewsi vahendusel jälgis Triobet Openi reaalajas ülekannet viimasel päeval umbes seitse tuhat inimest, mis oli portaali viieaastase tegevusaja rekord. Üritusest lõikasid kasu isegi konkurendid, kelle “laibaautod” vedasid järjekordsele reedesele OOPS-i etapile kohale rekordilise arvu mängijaid.

Show

Vahetult enne turniiri algust kustusid Saku Suurhallis tuled ning lavale astus seksikas trummiduo „Apple Cherry Punch”. Sellele järgnes vägev tulemöll ning pärast mängu algust saabusid lavale aina uued esinejad - Tanja Mihhailova, Tommyboy, Chalice, Jaan Pehk jt. Kui kedagi parajasti laval ei olnud, siis mängis taustamuusika, mis oli küll esimesel päeval kahjuks liiga vali. Ühesõnaga – elu käis.

Unustage pokkeriturniirid, kus kuulete ainult chippide klõbinat, mängijate valju nohinat ning raskeid ohkeid, kui pärast ebaõnnestunud flippi ollakse sisuliselt ilma keskmise ida-eurooplase poole või terve aasta palgast. Triobet Open oli olemuselt hiigelsuur kodumäng, mis tekitas koduse tunde eeskätt nendele Eesti hobimängijatele, kes istuvad reedeti koos parimate sõpradega elutoas pokkerilaua taha ning teadmata midagi Hendoni andmebaasidest, veedavad järjekordse mõnusa õhtu.

Te ju aimate, mida on veel vaja selleks, et muuta pidu, kus osaleb palju noori mehi, igaühele meeldejäävaks? Mõistagi ilusaid tüdrukuid ja palju alkoholi. Ka need tingimused olid kuhjaga täidetud – laudadesse toodi pidevalt nii tasuta Metaxat kui Saku Õlletehase toodangut ning silmailugi jagus piisavalt. Aasta külastajate arvu rekordi püstitas ka Hollywoodi ööklubi, kus toimus turniiri ametlik afterparty – pidutsema oli tulnud enam kui 1100 inimese seas üle 300 mängija. Kahju oli ainult sellest, et puudus eraldi VIP-ala mängijatele, millega mängijate pidu tavalisest klubiõhtust eristuks.

Meelelahutus käis mängu juurde - nii enne turniiri kui turniiri ajal. Laval on Apple Cherry Punch
Meelelahutus käis mängu juurde - nii enne turniiri kui turniiri ajal. Laval on Apple Cherry Punch

Mäng

Turniir vältas kolm päeva – teise päevani jõudsid 194 ja kolmandani 20 parimat. Hoolimata teravast algusest aeglustus mängutempo teisel ning eriti kolmandal päeval tunduvalt ning finaallauas oli mänguruumi piisavalt.

Tõeliseks actioniks läks siis, kui mängus püsis neli parimat. Kaks ja pool tundi liikusid chipid edasi-tagasi, kuni tehti diil, millega jagati auhinnarahad võrdselt ning mängust lahkus leedukas Gintaras Viskacka, kes kiirustas tagasi kodumaale. Nii jäeti kolmikvõit Eestisse ning lõpetati vähem kui tunni möödudes järjestuses: 1. Viktor Koplus, 2. Raigo Vakra, 3. Lauri Nugin. Algaja ei olnud neist keegi – kõik head ja tunnustatud turniirimängijad.

Silmnähtavalt õnnelik heads-up SNG-de ja multiturniiride spetsialistist võitja tunnistas, et kõik turniiri alguses püstitatud kolm eesmärki said täidetud ning iseäranis head meelt valmistas talle võidetud WSOP pakett. Viktor ei olnud kitsi ka kiidusõnadega turniiri läbiviijate aadressil: „Triobet Open oli superlahe ning hästi korraldatud pokkeriturniir!”

Viktor Koplus - turniiri õnnelik võitja
Viktor Koplus - turniiri õnnelik võitja

Järeldused

Pärast turniiri lõppu esitati korraldajatele mitmelt poolt küsimus - kas me võime oodata sarnast ettevõtmist ka järgneval aastal?

“Turniirile järgnevalt on emotsioon kordaläinud ürituse ja mängijatepoolse ülihea tagasiside tõttu niivõrd võimas, et ma ei näe olulisi põhjuseid, miks Triobet ei võiks muuta analoogse suurprojekti traditsiooniks,” kinnitas ürituse peakorraldaja Veiko Krünberg. „Seni, kuni mängijad jätkavad Triobeti pokkeritoas mängimist, oleme valmis pakkuma Triobet Openi laadseid turniire ka kaugemas tulevikus. Ning need turniirid peaksid kindlasti jääma kättesaadavaks hobimängijatele, keda on Eestis kümneid tuhandeid”.

Krünberg lõpetab tavapäraste tänusõnadega. „Ma tänan kõiki korraldustiimi liikmeid ja turniiril töötanud inimesi ning teen sügava kummarduse kõigile osalejatele, kes tulid õigel ajal kohale ja käitusid mängualal viisakalt ning üksteisest lugupidavalt. Nad võtsid turniiri täpselt sellisena, nagu me lootsime - meelelahutusena. Ma loodan, et need kolm päeva jätsid kena suvemälestuse kõikidele Eesti pokkerifännidele ning nende rahulolu on meile suurimaks tunnustuseks.”

Mul on raske sellele vastu vaielda. Loomulikult võime me vinguda pisipuuduste üle: liiga vali muusika ja kehv toit esimesel päeval, side-eventite, cashgame’i, ootenimekirja ja teatud pokkeristaaride puudumine. Kuid kui ma oleksin õpetaja, annaksin Triobet Openile viiepalli süsteemis siiski puhta viie. Mitte ühtegi möödapanekut ei olnud. Eriti arvestades asjaolu, et tegemist oli esmakordse säärase ettevõtmisega.

Tunnen, et võlgnen koos enam kui tuhande mängija ning huvilisega siira tänu korraldajatele ja saalipersonalile hästi organiseeritud, meeleoluka ning harukordselt sõbraliku atmosfääriga pokkeriturniiri eest. Aitäh!

VEEL LUGUSID

Seotud mängijad

Mida Sa arvad?