Triobeti pokkeritšempion „Svenza“ käis Londonis Gerd Kanterile kaasa elamas

Svenza

Pühapäeval lõppesid Londonis 30. suveolümpiamängud, mis tõid Eestile kaks medalit: Heiki Nabi võitis kreeka-rooma maadluses hõbeda ning Gerd Kanter kettaheites pronksi. Olümpiamängudele eelneval nädalal jagas Triobet oma mängijatele kolm auhinnapaketti, võimaldades neil sõita Londonisse Gerd Kanterile vahetult kaasa elama.

3000 eurot maksnud auhinnapaketid jagunesid võrdselt nende alade vahel, kus Triobet tegutseb – ühe sai kasiinoturniiri võitja, teise spordiennustaja ning kolmanda pokkeriliiga tšempion. 20-26. juulil toimus Triobetis seitse €2,20 kuni €11 osalustasuga pokkeriturniiri, millel lõi kaasa vaid paarkümmend mängijat.

Pokkeriliiga kindla esikoha saavutas kurikuulus Tartu pokkerihai ning spordisõber Sven „Svenza“ Reimaa (pildil), kelle jaoks on staadionil oma lemmikute tulihingeline toetamine puhas nauding. 2010. aastal pokkeri Eesti meistrivõistluste põhiturniiril teise koha saavutanud Reimaa valiti möödunud aastal PokerNewsi lugejaküsitluses Eesti ihaldusväärseimaks pokkerimängijaks ning ta on üks Eesti autorite poolt kirjutatud pokkeriõpiku „Pokker: Eesti proffidelt Eesti mängijatele“ autoritest.

„Sisuliselt oli liigaturniiride näol tegemist kahelaua SNG-dega, mis on täpselt minu leib ning viie esimese turniiriga oligi asi otsustatud,“ rõõmustas pokkeriõpikus SNG turniiride mängimisest kirjutanud „Svenza“. „Mõneti üllatas mind vähene vastasmängijate hulk, kuid eks oli ju suveaeg ning inimestel muudki teha kui kodus arvuti taga passida. Keskendusin ainult ühele lauale ning võtsin iga turniiri väga tõsiselt. Minu õnneks andsid vähesedki konkurendid suhteliselt varakult alla ning olümpiapaketi võitmine osutus oluliselt kergemaks, kui alguses arvasin.“

Kuidas Triobeti suveliiga võitjal Londonis läks?

„Möll staadionil ning selle lähiümbruses oli võimas ja olümpiapargis viibis korraga julgelt üle saja tuhande inimese – see kõik oli üks suur ja kihav sipelgapesa,“ alustas Svenza neli päeva kestnud reisi kirjeldust. „Ööbisime kesklinnas neljatärnihotellis "Seraphine Kensington Gardens", mis asus otse Hyde Parki kõrval. Sealt võttis sõit metrooga staadionile aega umbes 35 minutit. Pärast kohale jõudmist tuli veel kümmekond minutit kõndida ning läbida turvakontroll, mis sarnanes täpselt lennujaama omaga.

Mul on väga hea meel, et Kanter suutis ennast aasta tähtsaimal võistlusel taas kokku võtta ja korraliku tulemuse teha. Võis küll jääda mulje, et kullast jäi väga napilt puudu, kuid tegelikult lennutas Harting juba soojendusel ketast 69 meetri peale. Hasadi nii kõva esitus tuli üllatusena, pigem oleksin eelistanud, et Gerd võidab hõbeda ja "vanake" Alekna pronksi.

Õhtul läksime "Red Lioni" pubisse, kus korraldati olümpiasangarile korralik vastuvõtt. Kohal oli umbes 60-70 eestlast ning baar oli rahvast ummistatud. Seetõttu võttis baarileti äärde jõudmine ja joogi tellimine oma 20 minutit aega ning oli „raske sport“ omaette. Et sellele eelnes metsikult palav Londoni metroo, higistasin nagu haige lehm tapamajas giljotiini ees.

Kogu see olümpiavärk oli ikka võimas. Publiku maruline toetus, kaasaelamine, 70 000 vabatahtlikku ning superhea organiseeritus, “ võttis Sven olümpiamelu kokku. „Inimesed olid igal pool sõbralikud, abivalmis ja lõbusad, see kõik oli lihtsalt fantastiline feeling!“

Võistlustest vabal ajal tegi „Svenza“ tutvust ka Londoni olulisemate vaatamisväärsusega, mille hulka kuulusid mitmed muuseumid, Big Ben, Trafalgari väljak, Buckinghami palee, sillad ja monumendid. „London on nii suur linn, et sellega lähemaks tutvumiseks kuluks vähemalt nädal. Mõtlesin, et kui peaks juhus tekkima, kasutan selle ära ja sõidan sinna tagasi.“

Kustumatu elamuse jättis ka olümpiapargis asunud maailma suurim McDonalds, mis peale olümpiamänge maha lammutatakse. „Kahel korrusel 1500 istekohta pluss istekohad väljas,“ kirjeldas Sven. „Ma ei liialda kui ütlen, et järjekord sinna oli umbes kilomeetri pikkune.“

Kas Londonis jäi aega ka pokkerit mängida?

„Jah, ma käisin prooviks Victoria kasiinos ning tegin kiire kolmetunnise sessi - samal ajal, mil girlfirend šoppas. £1-£1 lauas oli reik 10%, lisaks anti diilerile pidevalt jotsi - see oli ikka tappev. Üleüldse olid Londonis üsna „mõnusad" hinnad: õlu maksis baaris £4-5£ ning praad 10-20 naela.“

„Sellise auhinnaga pokkeriliiga korraldamine Triobetis oli väga tänuväärne ettevõtmine,“ lõpetas Sven. „Rio de Janeiros näeme! Võib-olla on siis pokker juba olümpiakavas ning ma mängin Triobeti lipu all.“

VEEL LUGUSID

Mida Sa arvad?