Valmis 2014. aasta hasartmängude leviku-uuring Eestis

Valmis 2014. aasta hasartmängude leviku-uuring Eestis 0001

Lõppeval aastal viis Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus läbi järjekordse leviku-uuringu, mille eesmärgiks oli anda ülevaade Eesti elanikkonna mängukäitumisest, selle hetkeseisust ja muutustest viimaste aastate jooksul.

TNS Emori poolt teostatud uuringus "Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega 2014" osales 3496 inimest, kes esindasid vastavaealist Eesti elanikkonda. Üldkogumi moodustasid kõik 15-74 aastased Eesti Vabariigi alalised elanikud, keda oli ESA andmetel 01.01.2014 seisuga 991 349 inimest.

Täismahus uuringuga on võimalik tutvuda siin, järgnevas lühikokkuvõttes aga vaatleme tähtsamaid tulemusi, mis võiksid pakkuda huvi eelkõige pokkerimängijatele.

Tulemused näitavad, et hasartmängude mängimine on Eestis viimase kahe aasta jooksul taas suurenenud ning jõudnud kohati 2010. aasta tasemele. Ka pokker on oma suurimast madalseisust välja rabelenud.

Uuring tõestas, et viimase kahe aasta jooksul on hasartmänge mänginud täpselt pooled Eesti elanikest ning populaarseimaks mänguks on nii internetis kui ka maapealsetes mängukohtades loteriid ning loosimised. Elu jooksul hasartmänge mänginute osakaal on kasvanud võrreldes 2012. aastaga 47%-lt 60%-le ja võrreldav 2010. aastaga, mil see oli 65%.

Pokker on ülivõimsalt populaarseim 20-29 aastaste seas, kellest on seda mänginud koguni 7,2%. Seejuures on viimase kahe aasta jooksul mänginud internetis pokkerit 2,1% Eesti elanikkonnast ehk pisut üle 20 000 inimese. Kui meestest on netipokkerit mänginud 3,7%, siis naistest vaid iga kahesajas. Eriti populaarne on netipokker üliõpilaste ja õpilaste seas.

Võrdluseks: kasiinokülastajate seas domineerivad 30-49 aastased rahaliselt edukad inimesed. Samuti võis näha, et pokkerit on hakatud mängima senisest hoopis suurema sagedusega, kasiinomängudes pole see aga võrreldes 2012. aastaga kuigi märgatav. Üldjoontes leidis selget tõestust ka asjaolu, et vähemalt internetis mängitakse üsna sageli koos nii pokkerit, kasiinomänge kui ka spordiennustust, mida oli oma magistritöös rõhutanud ka PokerNews.ee konsultant Hannes Namsing.

Hasartmängude mängimine alaealiste poolt on endiselt probleemne, sest vähemalt 6% 15-20-aastastest on mänginud netikasiinodes või online-pokkeritubades. Hasartmängusõltuvuse riskigrupp moodustab Eesti 15-74-aastasest elanikkonnast umbes 4% ning on võrreldes 2012. aastaga ligikaudu kolmandiku võrra vähenenud. Ka tõenäoliselt patoloogiliste mängijate osakaal on langenud 0,7%-le elanikkonnast. Kui 2012. aasta hiilis illegaalsete online-mängukohtade blokeeringust mööda iga viies netimängija, siis nüüd vaid iga kümnes.

Kuigi uuringu põhjal on äärmiselt keeruline hinnata turu jagunemist Eestis, võib siiski märgata, et viimase kahe aasta jooksul on mängitavus suurenenud Triobetis (16% vs. 14%) ning Pafis (7% vs. 5%). Pafiga samale tasemele on tõusnud Olybet, seevastu Unibet ning Tonybet jäävad tasemele 3% ja 2%. Ainsana on mängijaid kaotanud Eesti turul äärmiselt passiivseks muutunud PokerStars (12% vs. 14%). Siinkohal tuleb muidugi arvestada ka asjaoluga, et PokerStars on selgelt spetsialiseerunud pokkerile, ülejäänud operaatorid aga täisteenuse osutamisele, millest pokker moodustab vaid ühe osa.

VEEL LUGUSID

Mida Sa arvad?