888poker
New poker experience at 888poker

Join now to get $88 FREE (no deposit needed)

Join now
PokerStars
Double your first deposit up to $400

New players can use bonus code 'STARS400'

Join now
partypoker
partypoker Cashback

Get up to 40% back every week!

Join now
Unibet
€200 progressive bonus

+ a FREE Unibet Open Qualifier ticket

Join now

Jonathan "Apestyles" Van Fleet: "WSOP asemel läksin võõrutusravile!"

  • Jason GlatzerJason Glatzer
Jonathan "Apestyles" Van Fleet: "WSOP asemel läksin võõrutusravile!" 0001

2014. aasta netipokkerile pani Jonathan "apestyles" Van Fleet väga võimsa punkti, lõpetades PokerStars Double Vision Sunday Million turniiri kolmanda kohaga ja kasseerides sisse karjääri teiseks suurima võidusumma 102 959 dollarit. Möödunud pühapäeval tuli 2015. aasta esimene suur skoor, kui ta võitis The Sunday Major turniiri Full Tilt Pokeris, teenides sellega 33 866 dollarit.

Pärast „Musta reedet“ kolis USA-st pärit mängija netikarjääri jätkamiseks Kanadasse Vancouveri linna. Otsust ei ole ilmselt põhjust kahetseda, sest PocketFives.com andmetel on ta nüüdseks netiturniiridel auhinnarahasid kogunud 6,6 miljoni dollari eest. Van Fleet on ka väga aktiivne ja tunnustatud pokkeritreener ning kolmeosalise raamatusarja Winning Poker Tournaments One Hand at a Time kaasautor.

Eduka karjääri kõrval on Van Fleet`il olnud raskusi isiklikus elus ning oma võitlusest meelemürkide sõltuvusega oli ta nõus ka PokerNews`ile rääkima. Aga alustame siiski pokkerist.

PokerNews: Kuidas tundsid ennast peale aasta esimest suurvõitu?

Van Fleet: Pühapäevastel suurturniiridel skoorides olen alati tänulik ning turniiri võitmine on erakordselt meeldiv tunne. Ma tean, et see võib tunduda nõme ja silmakirjaik, aga tegelikult proovin ma võidujoovastusel mitte lasta liiga sügavale naha alla pugeda. Mõneti üritan pokkerit mängida nagu robot või zen-meister ning vältida igasuguste tunnete, ka positiivsetega, liigset suhestumist. Olen avastanud, et kui lased võidurõõmul liiga vabalt õitseda, siis võivad pikad kaotusseeriad olla samuti erakordselt frustreerivad. Ehk siis olen tänulik suurte võitude eest, aga minu eesmärk on siiski keskenduda päevast päeva lauas võimalikult heade otsuste tegemisele. Olen mänginud elukutselisena 10 aastat ja ilmselt oleks närvid nüüdseks nässus, kui keskenduksin liiga palju tulemustele, mille üle mul teadupärast kontrolli ei ole.

Kui peaksid võrdlema pühapäevast võitu novembrikuise PokerStars Sunday Million kolmanda kohaga, siis millised mõtted tekivad?

Detsembrikuine rahaline tulemus oli kolm korda suurem, aga siiski valetaksin, kui ütleksin, et ma poleks pärast diili tegemisest keeldumist (lauasituatsioon tundus väga soodne) ja seejärel kolmandal kohal väljalangemist pettunud olnud. Teine koht oleks olnud mu suurim netipokkeris võidetud summa. Selles näites ongi väga hästi näha turniiripokkeri olemuslik häda – sisuliselt on kõik mängijad peale võitja rohkem või vähem rahulolematud. Aga pärast turniiri ülevaatamist olin rahul enda mänguga, ükski käsi otseselt kripeldama ei jäänud ning tegelikult on ju väga tobe kuuekohalise võidu üle nuriseda. Elu on lill ja oli väga meeldiv aasta lõpus suhteliselt pikaleveninud „nullmängu“-seeriale lõpp peale teha.

Millised olid turniiri kulminatsioonihetked? Kas seilasid võidule püsivas pärituules?

Sugugi mitte, sõit käis koliseva kaarikuga mööda munakiviteed. Kui kuus mängijat oli järgi, siis olin ma suur chipliider, paraku nelja mängija seas olin lootusetult viimane, sest tegin mõned piiripealsed liigutused, mis läbi ei läinud. Lauas oli mängija, kellel oli järgi 2,5 blindi ja proovisin teistele mängijatele ICM-pressi peale panna, aga paraku lendasin ise orgi otsa. Minu käikudel oli selge ja põhjendatud loogika, aga tagantjärele vaadates baseerusid need liiga vähesel infol ning nende tegemiseks polnud ka otsest põhjust. Ilmselt olin natuke suurest stäkist joobunud. Õnneks lõppes kõik minu jaoks parimal võimalikul moel.

Kas diili tegemisest tuli juttu?

33 tuhat dollarit ei ole väike raha, aga diili tegemiseks polnud see minu jaoks siiski piisavalt suur. Pealegi on turniiri lõppfaas sedavõrd huvitav, et kergekäeliselt ma sellest loobuda ei taha ning pigem meeldib mulle turniir ikkagi mängulisel teel lahendada. Varem segas diilide tegemist natuke ka macholik meel ja ego; samuti tundus, et diilid on minu jaoks otseselt rahaliselt kahjumlikud ja pikaajaliselt saavutan parema tulemuse neist keeldudes. Nüüd olen valmis tegema diili, kui mängijate tasemevahe on minimaalne ja/või auhinnarahad on väga suured. Ma ei ole võrdse mängija vastu nõus 35 000 sissemaksuga üks-ühele turniiri mängima, isegi kui see on reigivaba, miks peaksin siis keelduma 70 000 võrdselt jagamisest mitmelauaturniiri finaalis? Ma ei pea ennast üks-ühele mängu spetsialistiks, kuid olen seda rohkem õppinud kui valdav enamus turniirimängijaid, seega tavaolukorras mängin turniiri ikkagi hea meelega lihtsalt lõpuni.

Kuidas on elada Vancouveris? On seal palju ameeriklasest „pokkeripõgenikke“?

Vancouver on ilus linn ja siinsetesse inimestesse olen ma päris ära armunud. Alguses koosnes tutvusringkond peamiselt pokkerisõpradest, erinevatel ajahetkedel jagasin elupaika Ryan Daut`i, Adam Levy ja Jason Koon`iga. Minuga samal tänaval elas vähemalt 20 professionaalset netimängijat. Tänaseks on enamus mängijaid kolinud mujale, peamiselt Mehhikosse, sest kliima on parem ja elu odavam. Paljude jaoks on probleeme tekkinud ka Kanada immigratsiooniametiga. Nüüd koosnebki minu suhtlusringkond peamiselt pokkerivõõrastest inimestest ja tegelikult on see päris mõnus, kui õhtusöögil ei räägi keegi äss-kuninga ülemängimisest, vaid on hoopis teised teemad ja saab pea pokkerist puutumatuna hoida.

Millised on su 2015. aasta plaanid?

Pokkeris tahaksin saada võidukaks Zoom $500 mängijaks ja tegeleda palju mänguoskuse arendamisega. Pokkeriväliselt plaanin pöörata palju tähelepanu tervislikule toitumisele, loobuda suitsetamisest, võtta ette 10-päevane vaikimismeditatsioon ning olla lihtsalt iga päev hea ja siiras inimolend.

Jonathan "Apestyles" Van Fleet: "WSOP asemel läksin võõrutusravile!" 101

Live-turniiridel pole sind tükk aega näha olnud. Kas 2015 võib olla sinu tagasitulekuaasta?

2013. aastal jätsin esmakordselt WSOP vahele. Pärast „Musta reedet“ väljus mu alkoholi ja narkootikumide kasutamine kontrolli alt. Meelemürkidest sõgedana sattusin tegema tempe, mida hiljem sügavalt kahetsesin ning mis panid mind vaimselt ja finantsiliselt raskesse olukorda. Kehvas seisus otsustasin WSOP asemel minna hoopis võõrutusravile. Õnneks olin ümbritsetud väga headest sõpradest, kes keerulistel aegadel mind emotsionaalselt ja rahaliselt toetasid. Stephen Chidwick, Ryan Daut, Mark Herm, Steve Gross ja paljud teised, olen teile selle kõige eest äärmiselt tänulik! Sageli arvatakse, et pokkerimängijad on enesekesksed inimesed, aga vähemasti minu puhul ei saaks see olla tõest kaugemal. Netipokker on mulle andnud mitmeid sõpru, kelle puudumist ei suudaks mitte miski korvata.
Pärast võõrutusravi lõppu olen keskendunud tasakaalukale elamisele ning pokkeris suunanud tähelepanu netimängudele ning coachingule. Vabal ajal käin vabatahtlikuna abistamas raviasutust, kus ka ise deemonitega võitlesin; samuti olen võtnud mitmeid konsultandikoolitusi. Tundub, et praeguseks olen saanud jälle jalad alla. Pärast meelemürkidest loobumist olen netipokkeris väga hästi „jooksnud“ ning üldse elust rõõmu tundnud. Aga live-pokker hetkel kuigivõrd ei ahvatle, tööna on see tegelikult päris tüütu ja karm. Osalesin küll eelmisel aastal WSOP põhiturniiril, aga sellest praeguseks ka piisas.

Kas sinu sulest on oodata uusi raamatuid?

Kahjuks mitte. Pokkeriraamatute turg on minu nägemuse järgi kokku kuivanud ja tõtt öelda on sellega rohkem tööd, kui tulu. Olen küll kirjutamisest saadud kogemuse eest tänulik, see oli suur väljakutse, mille lõpptulemuse üle olen väga uhke. Julgeksin väita, et väljaandmise hetkel oli meie triloogia kõige ajakohasem ja täpsem turniiripokkerit käsitlev materjal.

Kas kirjeldaksid lugejatele mõne sõnaga ka tüüpilist coachingu sessiooni?

Mänguväline õppetöö on mulle alati väga tähtis olnud ning naudin seda ka õpetaja rollis. Praegu kulutan teiste mängijate treenimisele umbes sama palju aega, kui pokkeri mängimisele. Tüüpiline sessioon uue mängijaga algab pokkerikäte andmebaasi ülevaatamisega, mis annab mulle võimaluse leida õpilase suurimad vead kiiresti üles. Seejärel võtame vaatluse alla 1-2 suuremat „leket“, analüüsides neid CardrunnersEV, Holdemresources Calculator, Flopzilla ja GTOrangebuilder programmidega. Õppetöö edukus sõltub suurel määral õpilasest endast, sest annan ka palju koduseid ülesandeid ning tulemuste saavutamiseks on iseseisev töö vältimatu. Minu peamine ülesanne ongi anda õpilasele eesmärk ja vahendid selle saavutamiseks, ülejäänud on juba tema enda teha.

VEEL LUGUSID

Seotud turniirid

Mida Sa arvad?